Inglise kokkerspanjel on keskmise suurusega koeratõug, mis on pärit Inglismaalt. See on üks populaarsemaid koeratõuge, kellel on sile ja siidine karvkate ning rikkalikult sulgjaid karvu esijalgadel. Inglise kokkerspanjeleid leidub mitmes eri värvitoonis ja -kombinatsioonis: ühevärvilistest must, punane, oranž ja pruun, kombinatsioonidena leidub mustvalget, maksapruun-valget jne.
Inglise kokkerspanjel lühidalt
| Päritolu | Suurbritannia |
| FCI rühm | 8. rühm – retriiverid, ulukiajajad ja veekoerad |
| Turjakõrgus | isased 39–41 cm, emased 38–39 cm |
| Kaal | umbes 13–14,5 kg |
| Eluiga | umbes 12–14 aastat |
| Karvkate | sile ja siidjas, kõrvadel ja jalgadel narmad; ühevärviline, kirju või kimmel, sh must, punane, kuldne, maksapruun ja pruunide märgistega |
| Sobib | aktiivsele perele, kes jõuab iga päev jalutada, kõrvu kontrollida ja karva hooldada |
Inglise kokkerspanjel on tuntud oma sõbraliku ja rõõmsameelse iseloomu poolest. Need koerad armastavad inimeste seltskonda ja soovivad alati neile head meelt valmistada. Kokkerspanjelid on ka suurepärased lastega peredes ning saavad hästi läbi ka teiste lemmikloomadega.
Inglise kokkerspanjel on üks vanimaid koeratõuge, kelle ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Tõug on tuntud oma jahiinstinkti poolest ning seda kasutati algselt lindude jahil. Tänapäeval on Inglise kokkerspanjel populaarne näituse- ja seltsikoer, kellel on ka suurepärane haistmismeel ja kes sobib hästi ka jäljeotsinguks.
Päritolu ja ajalugu
Inglise kokkerspanjel on üks vanimaid maaspanjelitõuge; spanjelite nimi viitab tõenäoliselt Hispaaniale, kuid tõug ise kujunes välja Inglismaal. Enne 17. sajandit loeti kõik spanjelid ühe kategooria alla. Suuremaid tõuge kasutati ulukite ehmatamiseks ja väiksemaid metskurvitsate lenduajamiseks.
Ajalooliselt kasutati Inglise kokkerspanjelit peamiselt mängulindude ja upland mängulindude jahil. Nad on väga head jahiinstinktidega koerad, kes on võimelised jälgima lindu nii maal kui ka vees.
Inglismaal jagati maaspanjelid suuruse järgi kahte rühma, väiksemateks kokkeriteks ja suuremateks springeriteks, ning Kennel Club tunnustas kokkerspanjelit eraldi tõuna 1892. aastal. Kokkerid olid väiksemad ja neid kasutati eelkõige metskurvitsa jahil, springerid aga olid suuremad ja ajasid üles nii linde kui ka ulukeid.
Tänapäeval on Inglise kokkerspanjelid populaarsed lemmikloomad, kes on tuntud oma sõbraliku iseloomu ja energilisuse poolest.
Füüsilised omadused
Inglise kokkerspanjel on keskmise suurusega koer, kes tundub proportsionaalne ja kompaktne. FCI tõustandard määrab turjakõrguseks isastel 39–41 cm ja emastel 38–39 cm ning kaaluks umbes 13–14,5 kg.
Suurus ja kaal
Isased kokkerspanjelid on tavaliselt suuremad kui emased. Kuid mõlemad on siiski keskmise suurusega koerad, kelle kaal jääb vahemikku 12-16 kg.
Karvkattevärvid ja -tüübid
Inglise kokkerspanjelite karvkattevärvid ja -tüübid on mitmekesised. Tõustandardid tunnustavad mitmeid värve, sealhulgas punast, maksapruuni, roan’i, musta ja soliidset musta, maks ja tan’i ning kuldset. Karvkatte tüüp on sile ja siidine ning esijalgadel on rikkalikult sulgjaid karvu.
Muud füüsilised tunnusjooned
Inglise kokkerspanjelite kõrvad on pikad ja karvased, nende nina on tavaliselt must ning loomulik saba on keskmise pikkusega, kergelt kaardus ja narmastega; kosmeetiline sabade kärpimine on Eestis keelatud. Nende hammaste seisund on oluline ja peaks olema korras. Silmad on tavaliselt pruunid ja katarakti või progressiivse võrkkesta atroofia esinemine on võimalik. Puusa düsplaasia on samuti võimalik, kuid see on tavaliselt madala esinemissagedusega haigus.
Iseloom ja temperament
Isiksuseomadused
Inglise kokkerspanjel on aktiivne, sõbralik ja armastav koer, kes on mänguline ja intelligentne. Ta on kuulekas ja tema energia tase on keskmine. See tõug on tuntud oma suurepärase isiksuse poolest, mis sobib ideaalselt peredele ja lastele.
Sotsialiseerumine ja koolitus
Inglise kokkerspanjelid peavad läbima sotsialiseerumise ja koolituse, et tagada nende positiivne käitumine. Sotsialiseerumine tähendab, et koer tuleks varakult tutvustada erinevatele inimestele, koertele ja olukordadele. Koolitus peaks põhinema positiivsel tugevdamisel, nagu maiustuste ja kiituse kasutamine. Agility treeningud on ka hea viis selle tõu energia taseme haldamiseks.
Sobivus peredele ja lastele
Inglise kokkerspanjel on suurepärane pere lemmikloom, kes on sõbralik ja armastav. Ta sobib ideaalselt lastele ja pereliikmetele ning on üldiselt sõbralik teiste koerte ja loomadega. Kuid nagu iga koer, vajab ka see tõug piisavalt tähelepanu, liikumist ja koolitust.
Mida inglise kokkerspanjel igapäevaelus vajab
Kokkerspanjel on jahikoer ja vajab iga päev vähemalt tund liikumist, millest osa võiks olla nuusutamine ja otsimine: peida maiuseid, viska mänguasi põõsasse või proovi jäljetööd. Töölinest pärit koer on veel energilisem. Kuna nina viib ta kergesti jälgede peale, harjuta äratulekut pika treeningrihmaga, enne kui ta metsas vabaks lased. Rihma tõmbavale noorele koerale sobivad mugavad traksid paremini kui kaelarihm.
Siidjas karv vajab harjamist ja kammimist 2–3 korda nädalas ning pügamist või trimmimist umbes iga 6–8 nädala järel. Kõige rohkem tähelepanu vajavad kõrvad: pikad rippuvad kõrvad hoiavad niiskust, nii et kontrolli ja kuivata neid pärast ujumist ja vihmast jalutuskäiku. Tume eritis, ebameeldiv lõhn või pea raputamine on põhjus loomaarsti juurde minna. Pikad kõrvad vajuvad ka söögi sisse, mistõttu on abiks kitsa ja kõrge servaga spanjeli toidukauss.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suureks inglise kokkerspanjel kasvab?
Inglise kokkerspanjel on keskmise suurusega, kompaktne koer, kes kasvab täiskasvanuks umbes 12–15 kuuga. Isased on emastest pisut kõrgemad ja raskemad. Töölinest koerad on sageli kergema kondiga ja lühema karvaga kui näituseliinid. Kaalu jälgi ribide järgi: need peavad olema kergelt tuntavad, sest kokker võtab meelsasti kaalu juurde.
Kas inglise kokkerspanjel sobib korterisse?
Sobib, kui ta saab iga päev piisavalt liikuda ja nuputada. Suurt hoovi kokker ei vaja, kuid igavusest hakkab ta haukuma, asju närima või toitu varastama. Kui oled terve päeva tööl, vajab ta keskpäeval jalutajat. Arvesta ka sellega, et märjad kõrvad ja jalgade narmad toovad pori tuppa, nii et pärast jalutuskäiku tuleb need kuivatada.
Kas inglise kokkerspanjel sobib lastega perre?
Enamasti väga hästi: kokker on rõõmsameelne, mänguhimuline ja tavaliselt sõbralik ka teiste koertega. Kutsikas võib aga mänguhoos näksata ja asju ära viia, nii et lapsed peavad teadma, et mänguasja ei kisuta koera suust. Mõni kokker valvab oma toitu ja mänguasju; selle vastu aitab kutsikast saati harjutatud vahetamismäng.
Milliseid terviseprobleeme inglise kokkerspanjelil esineb?
Kõige sagedamini näeb loomaarst kokkeritel kõrvapõletikke, millele aitab kaasa pikk ja raske kõrv. Tõul esineb ka pärilikke silmahaigusi, nagu progresseeruv võrkkesta atroofia, ning pärilikku neeruhaigust perekondlikku nefropaatiat, mille jaoks on olemas geenitestid. Küsi kasvatajalt vanemate testitulemusi ja puusauuringut ning näita koera loomaarstile, kui ta kratsib kõrvu või silm punetab.
