All posts tagged “koeratõud

comment 0

Saksamaa mopsikasvatajad muudavad aretuse suunda

Saksamaa mopsikasvatajad muudavad aretuse suunda - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Saksamaal on  loodud mopsikasvatajate ühing  Mops-Pekingese-Rassehunde-Verband (MPRV) kes on läinud tänapäevaselt teelt veidi kõrvale. Nad on alates 2001. aastast aretanud koerte tervise parandamiseks pikema ninaga mopse, taastades tõu 20.sajandi alguse välimuse.

standard__schema_

Mopsid on näide ülearetusest, kus on koera tervis toodud välimuse ohvriks. Lame nägu takistab hingamisteede tööd, ning see vajab vahel kirurgilist sekkumist: normaalse hingamise saavutamiseks avatakse ninasõõrmed ja lühendatakse pehmet suulae osa. Punnis silmade tõttu on ka silmavigastused sagedased.

Mopside rõngas saba on võimalik tänu hemivertebra ehk poollüli tõttu. Üks või rohkem saba lülidest on korralikult välja arenemata ning see annab mopside sabale keerdus kuju. Samasugune saba esineb ka inglise ja prantsuse buldogidel ning bostoni terjeritel. Sabas olev keerd ei ole ohtlik, kuid pikaajalisel aretusel hemivertebraga koeri eelistades võib keerd esineda ka kõrgemal, põhjustades selgroo tugevat kõverust .

MPRV kasvatajad usuvad, et mopsidel on õigus hingata vabalt ning elada täisväärtuslikku elu ja on võtnud suuna aretada elujõulisema kehaga mopse. Nad on loonud uue tõustandardi kus nende eesmärgiks on mopside nina aretada pikemaks ja kasutada aretuses ainult terveid koeri,  kes suudaksid normaalselt sünnitada. Ühingu liikmed on mopsidega juba edu saavutanud, nendega on liitunud ka pekingi paleekoerte kasvataja.

Siin on mõned näited MPRV mopsidest. Kas pole mitte armsad?

This slideshow requires JavaScript.

comment 0

Kuidas valida koeratõugu?

Koeratõu valimine

Ühes eelnevas artiklis olen ma juba maininud, et koeratõud erinevad üksteisest ainult nende omaduste poolest, millele aretajad tähelepanu on pööranud. Neid omadusi välja jättes on iga koer siiski indiviid ning sinu dalmaatsia lambakoer ei saa olema sinu sõbranna dalmaatslase koopia. Tõukoera valides tasub seega arvestada ainult mõne üksiku punktiga:

  1. Koera suurus –  Ideaalis peaks sa olema võimeline oma koera kinni hoidma, kui ta üritab põgenevale kassile järgi jõuda. Eriti tuleb seda arvestada juhul, kui ka lapsed koera jalutama hakkavad. Väiksemat koera on näiteks mõnevõrra lihtsam transportida.
  2. Koera karvkate – Mõtle, kui palju aega sa soovid kulutada koera kasuka eest hoolitsemisele. Siledakarvalistel koertel on vaja keha vaid aeg-ajalt harjaga üle käia, pikema karvaga koeri on vaja pusade ennetamiseks kammida iga päev, mõndasid kord kuus trimmida või pügada. Mõtle ka, kui palju koerakarvu sa talud oma riietel, mööblil ja söögi sees.
  3. Tõu ajalugu – Uuri põhjalikult tõu ajalugu ning selgita välja, milleks need koerad aretatud on, siis tead, millele kasvatuses tähelepanu pöörata. Näiteks niisugustel jahikoertel nagu drever või soome püstkõrv on olnud vajalik jahi ajal häälekalt haukuda, seega võiksid kutsikale õpetada käsklused “haugu” ja “tasa”, et tema haukumist hiljem vajadusel peatada.

Kõigi ülaltoodud punktide kohta oskab teie väljavalitud tõu kasvataja põhjalikumalt rääkida, kuid olge väga ettevaatlikud iseloomukirjeldustega. Tõu iseloomu stereotüübid on sageli sama paikapidamatud kui kirjeldused keskmise prantslase või hiinlase kohta.

Koera, keda tõu kirjelduses on iseloomustatud kui “lapsesõbralikku”, kuid kellele pole lapsi õigel ajal õigesti tutvustatud, ei saa tegelikult lastega usaldada. Temperamenti on olenemata tõust võimalik mõjutada õige kasvatuse ja sotsialiseerimisega kutsikaeast peale ning paljudel juhtudel saab käitumisprobleeme lahendada ka täiskasvanud koertel.

Kokkuvõtvalt öeldes on teil tõu valimisel vaja pöörata tähelepanu ainult välimusele. Koera käitumist ja temperamenti kujundab iga pere kasvatusega ise.

comment 0

Koeratõugude vahelised erinevused

Koeratõugude erinevused

Inimesed on aretanud koeri mingi kindla eesmärgi jaoks, seega on teatud käitumismallid tõugudes erineva tugevusega esindatud – näiteks jalgade näksamise komme mõndadel karjakoertel.

Koeratõud erinevad käitumiselt üksteisest ainult nende omaduste poolest, milleks neid aretatud on. Muus on koerad väga sarnased, tõusisene erinevus isendite vahel on tegelikult sama suur kui tõugude vahel.

Arvestatavaid uurimusi koeratõugude erinevustest on vähe, sest võrdlemiseks peaks katsealuseid kasvatama kutsikast peale täpselt samas keskkonnas. Tavaliselt on võetud suvalised vabatahtlikud omanikud oma koertega ja nendega uuring tehtud, aga koeratõugusid sageli kasvatatakse ka erinevates tingimustes.

Kindlasti on koeratõugudel geneetilised erinevused, kuid teatud keskkonna mõjud nagu sotsialiseerimine ja kutsika kasvatamine saavad neid tasakaalustada.

Koeratõugude erinevuste liigne rõhutamine võib tuua kaasa ebavajalikke vaidlusi või isegi ohtlikke tagajärgi, näiteks jaotus agressiivseteks ja mitteagressiivseteks tõugudeks. Palju draamat ja ebaõiglust on tekitanud pitbullide alusetu sildistamine ohtlikeks koerteks. Kategoriseerimisel tuleks olla väga ettevaatlik ja teha enne põhjalikku uurimistööd.

Ei tohiks kehtida vabandused nagu “minu koera tõug on raskesti treenitav” ja “see koeratõug ongi selline”, sest suuremat rolli mängib koera kasvatus. Kui sinu koera tõug on jonnakuse ja sõnakuulmatuse poolest kuulus, peaksid just palju rohkem tema õpetamisele tähelepanu pöörama. Tõu eripärasid teades saad pöörata kasvatusel tähelepanu võimalikele tekkivatele probleemidele.

Kaks sama tõugu koera on välimuselt väga sarnased, kuid iseloomult võivad erineda kui öö ja päev. Iga koer on ainulaadne, nii nagu pole maailmas kahte ühesugust inimest.

Mida on räägitud sinu koera tõu iseloomujoonte kohta ja kas need kehtivad sinu koera puhul?