All posts tagged “klikkertreening

comment 0

Varjupaigad rahulikuks

Varjupaigad rahulikuks

Mõni aeg tagasi sõitsin Tallinna Loomade Hoiupaika, et viia neile oma koera mänguasju ja rihmasid, mida meil enam vaja polnud. Sisse astunud, võttis mind vastu kõrvulukustav haukumine. Noorpaar oli tulnud koeri jalutama ja nende liikumine koridoris tekitas koertes meeletut elevust. Igaüks oleks justkui hüüdnud “Vali mind! Tahan õue!”

Töötaja administratsioonilauas vestles ühe mehega ning kuigi nad olid minust meetri kaugusel, ei kuulnud ma, millest jutt käis. Ma ei osanud ette kujutada, kuidas jaksavad töötajad igapäevast müra ilma hulluksminemiseta taluda.

Koerte haukumine ei tulnud mulle üllatusena. Olen olnud vabatahtlik Tartu varjupaigas ning käinud korduvalt ka Võru varjupaigas. Uute inimeste tulek tekitab koertes tohutut põnevust ning see on ka loogiline – inimese lähenemine tähendab varjupaiga koerale kas jalutama minekut, mängimist või toidu saabumist.

Oma korra ootamise ajal meenus mulle nipp, mida on kasutanud klikkertreenerid varjupaigas vaikuse saavutamiseks. Nad võtavad endale hunniku maiustusi ja premeerivad koeri vaikselt olemise eest.

Mulle ei tulnud meelde, kes täpselt selle ideega välja tuli, seega kaevasin veidi internetis. “Click for calm”  ehk “kliki rahulikuks” nippi on soovitanud nii Karen Pryor kui Patricia McConnell. Cornelli ülikooli veterinaarteaduste osakond on välja andnud “Stressi vähendamise protokolli varjupaiga loomadele”, mis seda meetodit sisaldab.

Protokollis on kirjas:

““Click for Calm”  programm tähendab seda, et varjupaiga töötajad käivad iga päev koerte juures ja klikivad, kui nad on vaiksed ning annavad seejärel maiust. Kui koer haugub või hüppab üles, peaks töötaja minema jalutama. Käitumismustrid, mida premeeritakse, hakkavad korduma.

Karen Pryor ütleb intervjuus pealkirjaga “Varjupaiga koerte elu edendamine” järgmist:

“Kutsusin mõned vabatahtlikud ning andsin kõigile pabertopsiku koerakrõbinatega. Jalutasime edasi ja tagasi ning iga koer, kes ei haukunud sai kelleltki kliki ning maiuse. Klikk on väga oluline. Koerale tähendab maius “Ma sain süüa.” Klikk ütleb talle: “Oi, ma tegin midagi. Mina põhjustasin selle.” Saime kõik koerad vaikseks. Nad ei haukunud enam. Me suutsime selle peatada!”

Meiegi vajame vaikust ja rahu, et tunda end hästi. Haukumise probleemi on märgatud ka mujal maailma varjupaikades ning leitud töötav lahendus – koerte premeerimine rahulikuks jäämise eest. On iseenesestmõistetav, et nii varjupaiga töötajate kui koerte ja kasside heaolu tõuseks vaikses keskkonnas mitmekordselt.

Millised on sinu kogemused varjupaiga külastustega?

comment 0

Kuidas koerad õpivad?

Õppimise moodused koertel

See tabel selgitab nelja erinevat viisi, kuidas elusolendid õpivad – nii inimesed kui koerad. Kõigi nelja põhimõte seisneb selles, et õpitakse oma tegude tagajärgede kaudu – kui teen nii, juhtub see. Olenevalt tagajärjest loom kas soovib sama tegevust korrata, või enam ei soovi, ehk siis käitumise esinemise sagedus tõuseb või väheneb. Neid põhimõtteid teades on meil võimalik ka koeri õpetada ja nende käitumist muuta.

Mõisted:

  • positiivne – tähendab millegi juurde panemist, lisamist (tabeli sümbol +)
  • negatiivne – tähendab millegi ära võtmist, eemaldamist, millegi lõppemist (tabeli sümbol -)
  • kinnistamine (ingl.k. reinforcement) – suurendab käitumise esinemise sagedust (tabeli sümbol ↑)
  • karistus – vähendab käitumise esinemise sagedust (tabeli sümbol ↓)

Ülemisi omavahel kombineerides saame neli operantse õppimise viisi:

Positiivne kinnistamine – Midagi lisatakse, et käitumise sagedus suureneks. Koer hüppab tervituseks üles, talle pööratakse tähelepanu ja nunnutatakse – hüppab teine kord jälle, sest järgnes midagi meeldivat.

Negatiivne kinnistamine – Miski väheneb, et käitumise sagedus suureneks. Väikesel koeral on omaniku näo vaatamiseks ebamugav kaela painutada, seega ta hüppab sageli tervituseks käppadega üles, sest ebamugavus väheneb.

Positiivne karistus – Midagi lisatakse, et käitumise sagedus väheneks. Koer hüppab üles, teda lüüakse valusalt. Koer ei hüppa järgmine kord, sest järgnes midagi ebameeldivat.

Negatiivne karistus – Midagi võetakse ära, et käitumise sagedus väheneks. Koer hüppab üles, talle pööratakse selg (ehk võetakse tähelepanu ära). Koer järgmine kord ei hüppa.

Kui soovid oma koera käitumist muuta, on sinu tööriistadeks just need neli õppimisviisi. Klikkertreeningut harrastavad koeratreenerid kasutavad põhiliselt positiivset kinnistamist, sest neile tundub see kõige humaansem. Oma koerale heade kommete õpetamiseks tuleb sul soovitud käitumist kinnistada. Kinnistajaks on tavaliselt midagi, mis koerale väga meeldib – vorstitükid, tennisepall, ka võimalus õue saada või võimalus teiste koertega mängida. Seejuures peab koer mõistma, et tema käitumine põhjustas hea asja ilmumise, siis kordab ta häid käitumismustreid edaspidigi.

comment 0

Koeratreeningu zen ja kunst


koeratreeningu zen

Roger Abrantes on kirja pannud, milline võiks olla sinu suhtumine enne koeraga treeningu alustamist. Olen need printsiibid ka veidi oma sõnadega lahti seletanud.

  • Ilma etteplaneerimiseta planeerid läbikukkumist. – Tee enne treeningu alustamist treeningplaan ning sõnasta kõik väga täpselt. Pane kirja, mida sinu koer täpselt tegema peaks, milline on märgusõna, milline on preemia, mitu kordust on vaja harjutamiseks teha ning milline on õnnestumise kriteerium.
  • Vali kahest võimalusest lihtsaim. – Kui sul on kaks või rohkem võimalust, kuidas koerale midagi selgeks teha, vali neist lihtsaim.
  • Kui see pole vajalik ega lõbus, ära tee seda. – Sa ei pea oma koerale õpetama võistlustasandil kõrvalkõndi, kui sa ei arva seda vajalikuks. Koera treening peab alati lõbus olema – pingeliseks muutunud olukorras võta aeg maha ja mõtle, mis stressi tekitab.
  • Naera oma vigade üle, proovi uuesti ja tee seekord õigesti. Pole mõtet end tehtud vigade pärast materdada, vigu tehes õpime ja areneme edasi.
  • Ole kindel, et saavutad edu. Ära kahtle endas kunagi, saad kindlasti hakkama.
  • Mis siis, kui midagi läheb valesti? Pole hullu, vahel ei õnnestugi.

comment 0

Mis on klikkertreening?

Emily Larlham treenib koeri, kasutades klikkerit ja positiivset kinnistamist. Kuna klikkertreeningu mõistet on tema arvates valesti kasutatud, kirjutas ta segaduste vältimiseks manifesti ning pani ka meetodile teistsuguse nime: progessiivne kinnistamise treeningmeetod. Põhimõttelt on see aga sama, mis päris klikkertreening ning tema manifestist tuleb hästi välja, mis klikkertreening oma olemuselt on.

Klikkertreeningut iseloomustab põhinemine teaduslikel uuringutel, kõrge tulemuslikkus ja igasuguse füüsilise ja vaimse ähvarduse puudumine. See tähendab:

  1. Õpetada koera, premeerides soovitud käitumist.
  2. Takistada ja ennetada soovimatuid käitumisi ilma füüsilise või psühholoogilise sunduseta ning premeerida alternatiivset teguviisi.
  3. Võtta arvesse looma emotsionaalset seisu ja stressitaset.
  4. Sotsialiseerida ja õpetada koera ühiskonnas toime tulema kinnistamist kasutades.
  5. Kasutada õpetamisel markerit, olgu see siis klikker, sinu hääl või muu helitekitaja, puudutus, või visuaalne marker.
  6. Rakendada inimlikku, efektiivset ja loomadest lugu pidavat treeningmeetodit, mis põhineb värskeimatel teadusuuringutel.

Klikkertreening ei tähenda:

  1. Sihilikku füüsilist või vaimset ähvardamist.
  2. Tahtlikult koera stressimärkide ignoreerimist.
  3. Treeninguga isiklike eesmärkide poole püüdlemist, olles looma suhtes osavõtmatu.

Manifesti pikem eestikeelne versioon tõmba endale siit.

Artikkel uuendatud 25.08.2014

comments 6

Õpetamise suunad

Koeramaailmas on mitu koolkonda, mis kasutavad erinevaid põhimõtteid koerte koolitamisel. Suuremad grupid neist on traditsiooniline treenimine ja positiivse kinnistamise meetod ehk klikkermeetod. Paljud kasutavad neid ka segamini.

Traditsiooniline koera õpetamine keskendub koerte vigadele. Kui koer teeb midagi valesti, karistatakse teda selle eest kas rihmast järsult tõmbamisega, löömisega, kurja ähvardava häälega, jõllitamisega vms. Kasutatakse füüsilist jõudu näiteks koera istuma või lamama surumiseks ja koera suunamiseks. Koerad hakkavad käsklustele kuuletuma, sest nad tahavad karistust vältida.

Näide: Koeral on komme diivanile hüpata. Iga kord kui see inimese nähes juhtub, karistatakse teda kas diivanilt ära tõmbamise/lükkamisega, löömisega, kurja häälega.

Positiivse kinnistamise korral keskendutakse soovitud käitumisele. Kinnistatakse ja premeeritakse ainult soovitud käitumist ja vigu ignoreeritakse. Lisaks välditakse vigade tekkimise võimalust keskkonna manipuleerimisega. Koerad “täidavad käsklusi”, sest nad ise tahavad seda teha maiuste, mängu või muu koerale väärtusliku asja saamiseks. Omanikud ei sunni koeri kuuletuma.

Näide: Koeral on komme diivanile hüpata. Kui inimesed toas on, antakse talle maiuseid siis, kui ta on käppadega põrandal või lamab rahulikult. Inimeste lahkumisel pannakse elutoa uks kinni või piiratakse muul moel juurdepääs.

Mõlemad meetodid, kui neid osata kasutada, töötavad. Jääb iga inimese enda otsustada, kumba ta harrastada soovib.

Ise arvan et on tulemuslikum ja kiirem on koerale näidata, mida ta tegema peab (loomad ei oska kahjuks meie mõtteid lugeda ega eesti keelest aru saada) ning motiveerida teda nii käituma. Karistamine ei anna kindlaid tulemusi, koer jääb ikka diivanile hüppama, kui omanikku toas pole, lisaks lõhub füüsiline vägivald ja sundimine usaldust omaniku ja koera vahel ja rikub nõrgemate koerte psüühikat. Positiivse kinnistamise meetod tundub inimlikum.