All posts tagged “haukumine

comment 0

Varjupaigad rahulikuks

Varjupaigad rahulikuks

Mõni aeg tagasi sõitsin Tallinna Loomade Hoiupaika, et viia neile oma koera mänguasju ja rihmasid, mida meil enam vaja polnud. Sisse astunud, võttis mind vastu kõrvulukustav haukumine. Noorpaar oli tulnud koeri jalutama ja nende liikumine koridoris tekitas koertes meeletut elevust. Igaüks oleks justkui hüüdnud “Vali mind! Tahan õue!”

Töötaja administratsioonilauas vestles ühe mehega ning kuigi nad olid minust meetri kaugusel, ei kuulnud ma, millest jutt käis. Ma ei osanud ette kujutada, kuidas jaksavad töötajad igapäevast müra ilma hulluksminemiseta taluda.

Koerte haukumine ei tulnud mulle üllatusena. Olen olnud vabatahtlik Tartu varjupaigas ning käinud korduvalt ka Võru varjupaigas. Uute inimeste tulek tekitab koertes tohutut põnevust ning see on ka loogiline – inimese lähenemine tähendab varjupaiga koerale kas jalutama minekut, mängimist või toidu saabumist.

Oma korra ootamise ajal meenus mulle nipp, mida on kasutanud klikkertreenerid varjupaigas vaikuse saavutamiseks. Nad võtavad endale hunniku maiustusi ja premeerivad koeri vaikselt olemise eest.

Mulle ei tulnud meelde, kes täpselt selle ideega välja tuli, seega kaevasin veidi internetis. “Click for calm”  ehk “kliki rahulikuks” nippi on soovitanud nii Karen Pryor kui Patricia McConnell. Cornelli ülikooli veterinaarteaduste osakond on välja andnud “Stressi vähendamise protokolli varjupaiga loomadele”, mis seda meetodit sisaldab.

Protokollis on kirjas:

““Click for Calm”  programm tähendab seda, et varjupaiga töötajad käivad iga päev koerte juures ja klikivad, kui nad on vaiksed ning annavad seejärel maiust. Kui koer haugub või hüppab üles, peaks töötaja minema jalutama. Käitumismustrid, mida premeeritakse, hakkavad korduma.

Karen Pryor ütleb intervjuus pealkirjaga “Varjupaiga koerte elu edendamine” järgmist:

“Kutsusin mõned vabatahtlikud ning andsin kõigile pabertopsiku koerakrõbinatega. Jalutasime edasi ja tagasi ning iga koer, kes ei haukunud sai kelleltki kliki ning maiuse. Klikk on väga oluline. Koerale tähendab maius “Ma sain süüa.” Klikk ütleb talle: “Oi, ma tegin midagi. Mina põhjustasin selle.” Saime kõik koerad vaikseks. Nad ei haukunud enam. Me suutsime selle peatada!”

Meiegi vajame vaikust ja rahu, et tunda end hästi. Haukumise probleemi on märgatud ka mujal maailma varjupaikades ning leitud töötav lahendus – koerte premeerimine rahulikuks jäämise eest. On iseenesestmõistetav, et nii varjupaiga töötajate kui koerte ja kasside heaolu tõuseks vaikses keskkonnas mitmekordselt.

Millised on sinu kogemused varjupaiga külastustega?

comment 0

Haukumise evolutsioon

Koerte haukumise evolutsioon

Etoloogia osakonna teadlased Eötvös Loránd ülikoolis Ungaris on tuntud selle poolest, et teevad palju uuringuid kodukoertest. 2010 veebruaris avaldatud artiklis võtsid Péter Pongrácz, Csaba Molnár ja Ádám Miklósi vaatluse alla haukumise ja kirjutasid, kuidas ja milleks võis see evolutsiooniliselt välja kujuneda.

Koerte haukumine on kõige sarnasem huntide omale. Hundid hauguvad tavaliselt territooriumi ja ressursside kaitsmiseks, kui kohtuvad mittekarjaliikmega, koerad seevastu kasutavad haukumist rohkemates situatsioonides.

Nii hundi- kui koerakutsikad hauguvad, kusjuures koerakutsikad toovad kuuldavale esimesi haugatuse sarnaseid häälitsusi umbes 7-9 päevaselt, hundid 19 päevaselt. Hilisemas eas kaob huntidel haukumise komme, kuid koertel see säilib. Päriselt haukuma hakkavad koerad 2-3 kuuselt.

Kuna teised koerlased eriti ei haugu, on haukumise kasutamine kommunikatsioonivahendina koertel ilmselt arenenud välja kodustamise perioodil – arvatakse, et inimesed eelistasid häälekamaid loomi, kuna kasutavad ka ise suhtlemiseks häält.

Uuring, kus inimestel paluti kategoriseerida lindilt kuuldud koera haukumist agressiivseks, hirmunuks, meeleheitlikuks, õnnelikuks ja mänguliseks, tõestas, et olenemata sellest, kas neil on peres kunagi koer olnud, tõlgendavad nad haukumist õigesti. Juba 5-aastased lapsed oskasid kuulmise järgi eristada agressiivset, hirmunud ja mängulist koera, 8-aastased oskasid kategoriseerida haukumist täiskasvanute tasemel.

On leitud, et tänavakoerad hauguvad vähe. Üheks põhjuseks arvatakse, et lärmakaid tänavakoeri leitakse ja eemaldatakse kiiremini, seega ellu jäävad vaiksemad. Teine põhjus võib olla, et ainult tihe kontakt inimesega hoiab seda käitumist alal. Haukumise motivatsiooniks on seega suhtlus inimesega.

Koerad kasutavad haukumisel eri toone ja helikõrgusi ning inimesed on võimelised selle järgi aru saama, millises emotsionaalses seisundis koer on. Inimesed kasutavad ka ise tujude väljendamiseks sarnast helide loogikat, see aitas imselt vokaalsematel koertel kohaneda eluks inimesega.

Avaldatud Tunne Koera ajakirja 2014 veebruari numbris