All posts tagged “agressiivsus

comment 0

Dominantsus ja kodukoerad

Dominantsus ja kodukoerad

Koertega seonduvas kirjanduses räägitakse väga palju karjasuhetest, rõhutatakse vajadust kehtestada end koera jaoks karjajuhina ja kirjutatakse ka “dominantsetest koertest”. John W.S. Bradshaw, Emily J. Blackwell ja Rachel A. Casey Bristoli ülikooli antrozooloogia instituudist Ühendkuningriikides arutlesid, kas dominantsuse kontseptsioon on sobilik, kirjeldamaks kodukoerte käitumist.

“Dominantsus” märgib teaduslikes tekstides kahe isendi suhete vahekorda. Mõistet pole võimalik seega kasutada kirjeldamaks ühe koera iseloomu. Arvatakse, et dominantsus paneb koeri käituma teiste suhtes agressiivselt, kuid teadlased kahtlevad selle õigsuses.

R. Lockwood, kes uuris 1979. aastal avaldatud uuringus vangistuses elavaid hunte, leidis, et agressiivse käitumise ilmingu sagedus pole seotud dominantsusega või positsiooniga karjas. Hiljem on tehtud uuringuid vabalt elavate huntide kohta (Mech, 1999, Packard 2003) ning leitud, et hierarhilisi karjasid nad ei moodusta, vaid tavaliselt elavad koos emase-isase paar oma mitme põlvkonna järeltulijatega, mida võiks nimetada pigem perekonnaks – vanemad hoiavad korda ilma vägivallata. Suuremates karjades looduses, kus on koos mittesugulased või kui üks või mõlemad emase-isase paarist on surnud, esineb rohkem agressiivset käitumist, aga sellegipoolest pole see seotud stabiilse hierarhiaga, vaid muutub vanuse, aja ja ressursside rohkusega.

On kahtluse alla seatud, kas üldse saab huntide ja koerte sotsiaalset struktuuri samastada. Van Kerkhove vaatles 1975-1999 aastatel tehtud 5 uuringu raames hulkuvaid koeri. Grupid koosnesid sugulussuhetes olevatest koertest, kes kaitsesid kindlat territooriumi. Karjastruktuur oli väga lõtv ja omavahelist koostööd kutsikate kasvatamisel ega toidu leidmisel ei toimunud, mis huntide puhul on tavaline. Grupis oli mitu poegivat emast – olukord, mida huntide karjas ei esine. Domineerimisele või allumisele viitavaid käitumismustreid oli märgata väga vähe, suhtlus toimus peaaegu märkamatult kehakeelega ja suhted põhinesid vastastikusel tunnustusel. Agressiivsust esines rohkem jooksuajal või kui emasel olid kutsikad. On tehtud ka uuring mittesuguluses olevatest kastreeritud isastest koertest koosneva rühma kohta – huntidele sarnast karjastruktuuri ei leitud ning kindlaid hierarhiaid ka mitte. Seega käituvad huntide ja koerte grupid siiski erinevalt.

Tänapäeval arvatakse, et koertevahelised suhted kujunevad välja eelnevatel kohtumistel saadud kogemuste põhjal. Näiteks tuleb perre uus koer, kes saab kiiresti aru, et vanemat koera ei tasu toidu läheduses tülitada, samas aga mõistab, et too mänguasjadest nii palju ei hooli. Seega võib ühel momendil jääda mulje, nagu vanem koer oleks dominantne, kui ta enne sööb, aga kui noorem koer napsab vanemal mänguasja suust, oleks justkui nooremal õigus.

Varasemad kogemused loevad ka siis, kui koerad kohtuvad esimest korda. Näiteks on üks afganistani hurt kohanud varem valget väikest koera, kes käitus tema suhtes agressiivselt. Ta kohtub tänaval väikese valge jack russelli terjeriga, kes kardab endast suuremaid koeri. Selline kohtumine on mõlemapoolselt väga pingeline ning võib väiksemagi vale liigutuse peale lõppeda nägelusega. Siin ei ole tegemist karjasuhete välja selgitamisega, vaid lähtutakse varasematest kogemustest.

Varasemate kogemuste põhine käitumine toimib ka koera-omanike suhete puhul. Kui omanik on olnud mingis kontekstis koera suhtes agressiivne, ilmutab koer rahustavaid kehakeele märke, et sarnast käitumist ära hoida. Kui koer on õppinud, et sellisest kehakeelest ei piisa omaniku leebumiseks, võib ta urisedes hoiatada – kui ka see ei toimi, rünnata. Õppinud, et agressiivne käitumine hoiab ebameeldivused eemal, koguneb tal julgust sarnaselt uuesti käituda, ning omanikule võibki tunduda, et koer on üle käte läinud ja üritab end “dominantselt” kehtestada.

Paljud koerte treenerid ja käitumise eksperdid on loobunud dominantsuse mõiste kasutamisest, sest ekslikust kasutusest on võrsunud karme koera psüühikat kahjustavaid treeningvõtteid nagu koera selili maha surumine ning vähem kahjulikke, kuid ebavajalikke nõuandeid nagu ajaliselt enne koera söömine karjajuhi staatuse näitamiseks.

Bristoli ülikooli teadlaste kogutud materjalist selgub, et koerad ei moodusta hundiga sarnaselt karjasid ning ka huntidel ei esine varem arvatud ranget hierarhiat, vaid karja moodustab perekond. Lisaks pole dominantsus koera iseloomu kirjeldav omadus. Seega dominantsust ja staatuse kehtestamist koerte agressiivsuse põhjuseks lugeda on ekslik ning agressiivsuse põhjusi peaks uurima teise nurga alt.

Artikkel on avaldatud Tunne Koera 2014 veebruari numbris

comment 0

BAT tehnika agressiivsetele ja kartlikele koertele

Kartlik koer

Behaviour Adjustment Training, lühendatult BAT võib eesti keelde tõlkida kui käitumise kohandamise treenimine. Käisin möödunud nädalavahetusel Stockholmis BAT seminaril ja tutvustan siin blogis lühidalt selle tehnika põhimõtet.

Kartlikud koerad muutuvad agressiivseks, kui nad tahavad, et ärritaja ära läheks ning nad saaksid end jälle turvaliselt tunda. Mõned neist on õppinud, et kõige paremini töötab agressiivselt käitumine ja nad teevad nii iga kord kui tunnevad end ohustatuna. Sellised koerad hauguvad teiste koerte, inimeste, jalgrataste ja muu sellise peale, või on inimest/teist koera juba hammustanud.

BAT on viis, kuidas õpetada haukumisele, lõrisemisele, ründamisele alternatiive. Koerale näidatakse, et ärritaja eemale ajamiseks ja olukorra kontrollimiseks piisab ka kergetest stressisignaalidest, nagu haigutamine, pea ära pööramine, raputamine, ning agressiivsus pole vajalik.

Põhiosa õppimisest toimub inimese poolt korraldatud treeningsituatsioonides, millesse on kaasatud ka ärritaja. Premeeritakse käitumisi, mis ei ole agressiivsed, näiteks mujale vaatamine. Preemia on kardetud asja juurest eemale saamine. Treeningu jooksul välditakse koera üle piiri viimist nii, et ta enam agressiivset käitumist harrastada ei saaks ja tal oleks kergem valida sobiv viis, kuidas olukorraga toime tulla.

BAT tehnikaga on saadud teiste koerte vastu agressiivsed koerad rahumeelselt nendega tutvuma, lapsi kartvad koerad nende lähedust nautima, tolmuimejat kartvad koerad seda mitte tähele panema jne.

BAT’i saab kasutada ka koerte puhul, kes on teiste koerte tervitamisel hüperaktiivsed, st koera nähes hakkavad haukuma ja rabelema, sest tahavad kannatamatult teise koera juurde saada.

Ingliskeelset infot saab www.functionalrewards.com, eestikeelset võib lugeda PDF’ilt!

comment 1

Kaklused koerte vahel

Koera hammustus. Koerte mäng.

Mulle on alati koerte kaklused tundunud millegi jubeda ja kohutavana. Kakleja koera olen alati arvanud agressiivseks, ohtlikuks ja kasvatamatuks olevat.

Ian Dunbaril on koerte kakluste kohta hoopis teistsugune nägemus. Noored, ja eriti isased koerad ongi suuremad tülinorijad. Vanemaks saades kasvab nende enesekindlus ja nad ei algata enam tülisid nii palju. Kaklused on loomulik osa elust, nagu ka tülid inimeste vahel. Ohtlikuks võib koera lugeda alles siis, kui ta põhjustab kakluste ajal tõsiseid vigastusi.

Ohtlik koer on selline, kes ei valitse oma hammustuse tugevust ning teeb sellega inimestele ja teistele koertele liiga.

Õpetamaks koerale hammustuse tugevuse valitsemist tuleb lasta kõikidel koertel kutsikapõlves mängida teiste kutsikatega. Kui üks kutsikas mängu jooksul haiget saab, niutsatab ta kõvasti ja lõpetab mängu. Sinu koer õpib, et mängu jätkamiseks peab ta õrnem olema. Ka inimesed saavad koera õpetada, niutsatades, kui kutsikas liiga kõvasti hammustab, aga päris kutsikate omavahelist müramist ei asenda miski.

P.S Ülemisel pildil olevad koerad mängivad!

comment 0

Kuidas tekib agressiivsus teiste koerte vastu?

Kuidas tekib agressiivsus teiste koerte vastu

Toon ühe näite, kuidas koeras võib areneda agressiivsus teiste koerte vastu. On loomulikult palju teisi võimalusi, aga selle versiooni kirjutamist inspireeris üks mees oma rotveileriga.

Omanik ja koer, nimetame teda Rockyks, jalutavad ning kohtuvad teel teise koeraga. Rocky tunneb ennast teise koera juuresolekul ebakindlalt, sest võibolla pole teda piisavalt kutsikaeas sotsialiseeritud ja uriseb kergelt. Omanik saab koera peale vihaseks ja tõmbab teda karistamiseks järsult rihmast.

Järgmine kord kui Rocky jalutades koera näeb, muutub omanik veidi rahutuks ja tõmbab rihma alateadlikult pingule, sest tal on meeles, mida tema koer eelmine kord tegi. Koeral on juba eelnevalt olemas ebakindlus võõraste koerte vastu, lisaks tunneb ta rihma kaudu, et midagi on valesti ja uriseb jälle, võibolla valjeminigi. Omanik karistab koera jälle rihmast tõmmates või isegi lüües.

Rocky peas on nüüd tekkinud seos, et kui ta teist koera näeb, juhtub midagi halba (omanik karistab teda) ning tal tekib viha võõraste koerte nägemise vastu jalutuskäikudel. Iga korraga, mil omanik teda karistab, muutub see viha suuremaks ja lõpptulemuseks ongi üliagressiivne Rocky, kes paljalt koerte nägemisest pistab lõugama, tirima, rabelema ja kui talle võimalus antaks, jookseks kohe ründama.

Koera karistamine on ohtlik asi ja ainult väga professionaalsed koeratreenerid oskavad kasutada karistust nii, et see soovitud tulemusi annaks. Karistusel on väga palju halbu kõrvalmõjusid ja see hävitab koera usalduse sinu vastu. On olemas võimalusi, kuidas koera karistamata kasvatada, näiteks positiivse kinnistamise tehnika, kus keskendutakse halbade käitumiste karistamise asemel heade käitumiste premeerimisele.

comments 4

Kuidas lahutada koerte kaklust?

Koerte kaklus

Minu koerale on kaks korda kallale tuldud. Kardan aastatetaguste juhtumite pärast siiani lahtiseid suuri koeri. Hullem juhtum toimus, kui olin umbes 12-aastane. Ketist lahtipääsenud naabri koer tormas Goya poole, kargas hammastega turja ja lahti ei lasknud. Omanikku kusagilt ei paistnud. Goya ei võidelnud üldse vastu, üritas lihtsalt kuidagi minema saada. Tegin seda, mida iga ehmatanud inimene teeks, karjusin ja üritasin jalgadega teist koera eemale ajada. Mul oli niipalju mõistust, et ei läinud kahe koera vahele. Kaklus tundus kestvat terve igaviku. Lõpuks tuli omanik, võttis oma koeral kaelarihmast ja tiris ta minema. Mõtlen praegu, kui hästi meil tegelikult läks – ainult kõrvaots oli kergelt verine.

Kammisin mõni aasta hiljem internetti ja leidsin selle lehe. Pole õnneks pidanud nippi hiljem kasutusse võtma, aga tundub väga mõistlik viis, kuidas kaklust lahutada. Tunnen end kindlamalt, teades, mida potentsiaalses situatsioonis teha saan.

Seega, kuidas ohutult ja efektiivselt kaklevaid koeri lahutada, et sa ise haiglas ei lõpetaks ega koerad viga ei saaks?

Mida sa teha ei tohiks:

  • Käega kaelarihmast tõmmata. Rünnates üritavad koerad just teineteise kaela kallale minna, seega paned ennast ohtu. Võitlushoos võib ka koer pöörata ümber ja hoopis sind rünnata. Kakeldes ei mõelda ratsionaalselt.
  • Koeri lüüa või karjuda. Teeb olukorra hullemaks.
  • Koera oma sülle võtta. Kui sa kummardad, et teda üles tõsta, paned oma käed ja näo ründaja hammaste lähedale ning võid viga saada.

Mida teha, kui oled üksi:

  • Võta ühel koeral jalutusrihmast ja kinnita see mingi posti või puu külge.
  • Mine teise koera juurde, haara tal mõlemast tagajalast ja tõsta need õhku, nagu kärul. Ta on ilmselt väga üllatunud ja laseb esimesest lahti. Pööra koer ringi ja käruta ta kuhugi teise ruumi või aia taha, kust ta tagasi ei saaks joosta. Alles siis võid jalgadest lahti lasta.
  • Sageli on nii, et üks koertest on ründaja ja teine ohver, seega tuleb sul kaklusest eemaldada just ründaja pool, teine koer niikuinii edasi kakelda ei soovi.

Mida teha, kui oled vähemalt kahekesi:

  • Tõstke mõlemal koeral tagajalad õhku ning kärutage nad kuhugi eemale, üksteise vaateväljast minema. Ärge laske mingil juhul koeri uuesti kokku, sest kaklus võib kohe jätkuda.

Tagajalgadest haaramine on parim variant, sest kakleja ei ulatu sel viisil inimest hammustama. Lisaks laseb koer üllatusest kohe teisest lahti. Sul on täielik kontroll – koer liigub sinu juhitud suunas, et mitte ninuli maha kukkuda, ning saad kaklejad ohtusse kaugusesse viia.

Loodan, et kui peaksite sellisesse jubedasse olukorda sattuma, ujub kusagilt mälu tagasopist see artikkel välja ja suudate nii koerad kui inimesed vigastusteta hoida!

Kas oled näinud koerte kaklust? Mida üritasid sina või teised koerte lahutamiseks teha?