comments 6

Õpetamise suunad

Koeramaailmas on mitu koolkonda, mis kasutavad erinevaid põhimõtteid koerte koolitamisel. Suuremad grupid neist on traditsiooniline treenimine ja positiivse kinnistamise meetod ehk klikkermeetod. Paljud kasutavad neid ka segamini.

Traditsiooniline koera õpetamine keskendub koerte vigadele. Kui koer teeb midagi valesti, karistatakse teda selle eest kas rihmast järsult tõmbamisega, löömisega, kurja ähvardava häälega, jõllitamisega vms. Kasutatakse füüsilist jõudu näiteks koera istuma või lamama surumiseks ja koera suunamiseks. Koerad hakkavad käsklustele kuuletuma, sest nad tahavad karistust vältida.

Näide: Koeral on komme diivanile hüpata. Iga kord kui see inimese nähes juhtub, karistatakse teda kas diivanilt ära tõmbamise/lükkamisega, löömisega, kurja häälega.

Positiivse kinnistamise korral keskendutakse soovitud käitumisele. Kinnistatakse ja premeeritakse ainult soovitud käitumist ja vigu ignoreeritakse. Lisaks välditakse vigade tekkimise võimalust keskkonna manipuleerimisega. Koerad “täidavad käsklusi”, sest nad ise tahavad seda teha maiuste, mängu või muu koerale väärtusliku asja saamiseks. Omanikud ei sunni koeri kuuletuma.

Näide: Koeral on komme diivanile hüpata. Kui inimesed toas on, antakse talle maiuseid siis, kui ta on käppadega põrandal või lamab rahulikult. Inimeste lahkumisel pannakse elutoa uks kinni või piiratakse muul moel juurdepääs.

Mõlemad meetodid, kui neid osata kasutada, töötavad. Jääb iga inimese enda otsustada, kumba ta harrastada soovib.

Ise arvan et on tulemuslikum ja kiirem on koerale näidata, mida ta tegema peab (loomad ei oska kahjuks meie mõtteid lugeda ega eesti keelest aru saada) ning motiveerida teda nii käituma. Karistamine ei anna kindlaid tulemusi, koer jääb ikka diivanile hüppama, kui omanikku toas pole, lisaks lõhub füüsiline vägivald ja sundimine usaldust omaniku ja koera vahel ja rikub nõrgemate koerte psüühikat. Positiivse kinnistamise meetod tundub inimlikum.

 

6 Comments

  1. Viktoria

    Vabandan oma naiivsuse pärast, aga kas antud artikklid on kirjutatud kodukoera võtta plaanivale inimesele, kes mitte kunagi mitte ühelegi võistlusele ei sattu? Saidil on palju kasuliku infot, kuid on ka asju, mille suhtes jään ma tungivalt eriarvamusele…
    Näiteks see kutsikate sotsialiseerimine – tänapäeval on üha sagedamini kasutusel mõiste “ülesotsialiseerimine” ja see on tõsiseks probleemiks muutumas. Koerad on tohtult sotsiaalsed teiste koertega, kuid ei huvitu enam omanikust.
    Teine punkt puudutab treeningmeetodeid. Kas antud saidi autoril on olemas piisavalt kogemusi erinevate koertega, et saaks täie kindlusega väita, et klikkertreening annab soovitud tulemusi nende koerte puhul, kellel on probleemid juba välja kujunenud (nt. ära jooksmine)? Kasutan ka ise klikkerit näiteks trikkide või soovitud liigutuste kinnitamiseks, aga mulle jääb arusaamatuks, mismoodi saab koerale “valikut anda” järgnevas olukorras:
    Koer on pika rihma otsas ning tehakse juurdekutsumise harjutust. Koer ei tule esimese käsu peale, vaid nuusib ringi. Rihmast tõmmata ju ei tohi… Läheb mitu minutit, kuni lõpuks koer suvatseb omaniku juurde vantsida – kas selle eest tuleb teda premeerida? Kas koer mitte ei õpi sellest, et tal on valik – kui kõht pole tühi või on midagi paremat teha, siis ei pea omaniku juurde tulema. Käskudel puudub ju sel mõju, kui koer neid enda voli järgi täidab!
    Ootaksin teiepoolset tagasisidet-diskusiooni!

    • Suured tänud kommentaari ja mõttearenduse eest! Olen blogi kirjutades mõelnud tõesti pigem kodukoerte peale.

      Sotsialiseerimine on protsess, kus kutsikas omandab teadmisi ja vajalikke oskusi, et meie ühiskonna normidele vastata. Eesmärgiks on, et koer õpiks meie maailmas elama. Sellise definitsiooni järgi ei ole võimalik “üle” sotsialiseerida. Kui teised koerad on huvitavamad kui omanik, ei ole see seotud sotsialiseerimise, vaid motivatsiooniga.

      Samamoodi on motivatsiooniküsimus juurdetuleku õpetamisel. Klikker on kõigest vahend. Tähtsam on põhimõte, mismoodi koeri õpetada. Probleemkoerte muresid on võimalik lahendada ning selleks pole vaja klikkerit, vaid õiget meetodit, mis probleemid lahendab.

      Peame treeningu käigus näitama koerale, et märguande peale meie juurde tulek on alati tasuv. Olenevalt koerast on motiveerijaks toit, mäng või hiljem funktsionaalne preemia. On palju nippe, kuidas saada treeningu alguses koer enda juurde tulema, näiteks kilgates eemale jooksmine, mänguasi või maius käes. Kui koer tuleb juurde, kinnistatakse see klikkeriga ja ta saab preemia. Ka 2 minuti pärast juurdevantsimist võib premeerida, sest omaniku juurde tulek peab olema alati väga tore ja meeldiv asi. Hiljem hakkab koer järjest kiiremini käsklustele reageerima, sest tal on motivatsiooni seda teha. Raskusastet tõstetakse aegamisi ja premeeritakse hiljem ainult kiireid juurdetulekuid.

      Positiivse kinnistamise meetodil antakse koerale ALATI valik ja ei sunnita koera midagi tegema. Motiveeritakse koera nii palju, et ta soovib ise kuuletuda.

      Minul pole nii palju kogemusi, aga on suur arv professionaalseid treenereid üle maailma, kes kinnitavad klikkertreeningu efektiivsust igal alal. Kohtusin seminaril ühe norralasega, kes on “klikkertreeninud” koeri sõjaväe jaoks. Tema arvamus on, et karistusel põhineva treeninguga ei saavuta pooltki seda, mida klikkermeetodil on võimalik teha.

      • Maarja

        Kui koguaeg igasuguseid vorste ja head paremat pakkuda, siis tekib minu arvates pigem selline olukord, kus koer kuulab mind sind ennast vaid seda vorsti. Kui on isasel koeral ikka mingi tugevam motivatsioon (näiteks emane indlev koer), siis on tal jumalast ükskõik kui kaua või millega ma teda seal kutsun, sest tema instiktitase on nii kõrgel, et ta ei kuulagi. Mõned asjad tuleb lihtsalt nõudmisega selgeks teha koerale, teinekord võib see elugi päästa.

        • Olenevalt olukorrale on kinnistajateks toit, mänguasi, teine koer, indlev koer, orav jne, tuleb osata neid kuidagi enda heaks kasutada. Ainult maiusega õpetades on tõesti probleem, et koer muu peale ei mõtle, kui toidule, seega tuleks kasutada markerit ning varieerida kinnistajaid, ehk siis maiuse kõrval pakkuda ka mänguasju või õue lubamist vms head asja. Hädaolukorras aitab vahel tõesti ainult kuri sõna.

  2. Eskar

    Minu meelest klikkeri teema on pigem agility koerte teema….
    See pehme koolitus on vist pigem väiksemate ja pehmemate kodukoerte jaoks.
    Sest kui treenida suuri koeri võistluseks….ei tea mina ei kiidaks heaks.
    Sotsaliseerumine kui selline siis peaks koer sotsaliseeruma oma peremehega mitte ühiskonnaga…koer peab töötama peremehele.(võistluskoer)
    Aga kodukoerte jaoks on see kindlasti imeline viis õppida koos peremehega uusi trikke ja koos aega veeta(Y)

  3. Gretchen

    Palun ärga hakake jälle inimestele peale pressima seda positiivset ja koera vaba tahet austavat juttu!! See asi ei ole nii must ja valge ja palun mõelge sellele, enne kui siin koerte ja teiste koduloomade suhtes teadmatuid inimesi “harima” ja “pöörama” hakkate. Positiivse kinnistamise kohta on kõriauguni kirjandust, mida iga huvitatu võib uurida ja lugeda. Ei ole vaja järjekordset lehekülge, mille sõnumiks on: “meie ei kamada ega kurjusta oma koeri/loomi, meie meelitame neid ainult toiduga ja austame nende soove, tule Sina, ja võta ka omaks meie mõtteviis”. See kõik on väga tore, aga kajastage seda teemat kui head alternatiivi, mitte kui õiget vale kõrval.

Leave a Reply