All posts filed under “Koera õpetamine

comment 0

Kuidas koerad õpivad?

Õppimise moodused koertel

See tabel selgitab nelja erinevat viisi, kuidas elusolendid õpivad – nii inimesed kui koerad. Kõigi nelja põhimõte seisneb selles, et õpitakse oma tegude tagajärgede kaudu – kui teen nii, juhtub see. Olenevalt tagajärjest loom kas soovib sama tegevust korrata, või enam ei soovi, ehk siis käitumise esinemise sagedus tõuseb või väheneb. Neid põhimõtteid teades on meil võimalik ka koeri õpetada ja nende käitumist muuta.

Mõisted:

  • positiivne – tähendab millegi juurde panemist, lisamist (tabeli sümbol +)
  • negatiivne – tähendab millegi ära võtmist, eemaldamist, millegi lõppemist (tabeli sümbol -)
  • kinnistamine (ingl.k. reinforcement) – suurendab käitumise esinemise sagedust (tabeli sümbol ↑)
  • karistus – vähendab käitumise esinemise sagedust (tabeli sümbol ↓)

Ülemisi omavahel kombineerides saame neli operantse õppimise viisi:

Positiivne kinnistamine – Midagi lisatakse, et käitumise sagedus suureneks. Koer hüppab tervituseks üles, talle pööratakse tähelepanu ja nunnutatakse – hüppab teine kord jälle, sest järgnes midagi meeldivat.

Negatiivne kinnistamine – Miski väheneb, et käitumise sagedus suureneks. Väikesel koeral on omaniku näo vaatamiseks ebamugav kaela painutada, seega ta hüppab sageli tervituseks käppadega üles, sest ebamugavus väheneb.

Positiivne karistus – Midagi lisatakse, et käitumise sagedus väheneks. Koer hüppab üles, teda lüüakse valusalt. Koer ei hüppa järgmine kord, sest järgnes midagi ebameeldivat.

Negatiivne karistus – Midagi võetakse ära, et käitumise sagedus väheneks. Koer hüppab üles, talle pööratakse selg (ehk võetakse tähelepanu ära). Koer järgmine kord ei hüppa.

Kui soovid oma koera käitumist muuta, on sinu tööriistadeks just need neli õppimisviisi. Klikkertreeningut harrastavad koeratreenerid kasutavad põhiliselt positiivset kinnistamist, sest neile tundub see kõige humaansem. Oma koerale heade kommete õpetamiseks tuleb sul soovitud käitumist kinnistada. Kinnistajaks on tavaliselt midagi, mis koerale väga meeldib – vorstitükid, tennisepall, ka võimalus õue saada või võimalus teiste koertega mängida. Seejuures peab koer mõistma, et tema käitumine põhjustas hea asja ilmumise, siis kordab ta häid käitumismustreid edaspidigi.

comment 0

Koeratreeningu zen ja kunst


koeratreeningu zen

Roger Abrantes on kirja pannud, milline võiks olla sinu suhtumine enne koeraga treeningu alustamist. Olen need printsiibid ka veidi oma sõnadega lahti seletanud.

  • Ilma etteplaneerimiseta planeerid läbikukkumist. – Tee enne treeningu alustamist treeningplaan ning sõnasta kõik väga täpselt. Pane kirja, mida sinu koer täpselt tegema peaks, milline on märgusõna, milline on preemia, mitu kordust on vaja harjutamiseks teha ning milline on õnnestumise kriteerium.
  • Vali kahest võimalusest lihtsaim. – Kui sul on kaks või rohkem võimalust, kuidas koerale midagi selgeks teha, vali neist lihtsaim.
  • Kui see pole vajalik ega lõbus, ära tee seda. – Sa ei pea oma koerale õpetama võistlustasandil kõrvalkõndi, kui sa ei arva seda vajalikuks. Koera treening peab alati lõbus olema – pingeliseks muutunud olukorras võta aeg maha ja mõtle, mis stressi tekitab.
  • Naera oma vigade üle, proovi uuesti ja tee seekord õigesti. Pole mõtet end tehtud vigade pärast materdada, vigu tehes õpime ja areneme edasi.
  • Ole kindel, et saavutad edu. Ära kahtle endas kunagi, saad kindlasti hakkama.
  • Mis siis, kui midagi läheb valesti? Pole hullu, vahel ei õnnestugi.

comment 0

Mis on klikkertreening?

Emily Larlham treenib koeri, kasutades klikkerit ja positiivset kinnistamist. Kuna klikkertreeningu mõistet on tema arvates valesti kasutatud, kirjutas ta segaduste vältimiseks manifesti ning pani ka meetodile teistsuguse nime: progessiivne kinnistamise treeningmeetod. Põhimõttelt on see aga sama, mis päris klikkertreening ning tema manifestist tuleb hästi välja, mis klikkertreening oma olemuselt on.

Klikkertreeningut iseloomustab põhinemine teaduslikel uuringutel, kõrge tulemuslikkus ja igasuguse füüsilise ja vaimse ähvarduse puudumine. See tähendab:

  1. Õpetada koera, premeerides soovitud käitumist.
  2. Takistada ja ennetada soovimatuid käitumisi ilma füüsilise või psühholoogilise sunduseta ning premeerida alternatiivset teguviisi.
  3. Võtta arvesse looma emotsionaalset seisu ja stressitaset.
  4. Sotsialiseerida ja õpetada koera ühiskonnas toime tulema kinnistamist kasutades.
  5. Kasutada õpetamisel markerit, olgu see siis klikker, sinu hääl või muu helitekitaja, puudutus, või visuaalne marker.
  6. Rakendada inimlikku, efektiivset ja loomadest lugu pidavat treeningmeetodit, mis põhineb värskeimatel teadusuuringutel.

Klikkertreening ei tähenda:

  1. Sihilikku füüsilist või vaimset ähvardamist.
  2. Tahtlikult koera stressimärkide ignoreerimist.
  3. Treeninguga isiklike eesmärkide poole püüdlemist, olles looma suhtes osavõtmatu.

Manifesti pikem eestikeelne versioon tõmba endale siit.

Artikkel uuendatud 25.08.2014

comment 0

Käitumise kohandamise tehnika koertele

Käitumise kohandamise tehnika ehk inglise keeles Behavior Adjustment Technique (BAT) vähendab agressiivset ja kartlikku käitumist andes koerale meile aktsepteeritavaid võimalusi, kuidas oma vajadusi rahuldada. Olen BAT tutvustuse ja põhialuste PDFi tõlkinud autori loal eesti keelde. Lugemiseks kliki pildil!

comment 0

Milline on hea koeratreener?

Milline on hea koeratreener?

Hea koeratreener kasutab premeerimisel põhinevat meetodit ja muudab õppimissituatsiooni koerale lihtsalt arusaadavaks. Koer õpib palju kiiremini, kui protsess on lõbus ja meeldiv, ning õpitud käitumine jääb ka paremini meelde. Trenn peaks olema lõbus ajaviide, mis tugevdab sinu ja koera vahelist sidet. Ka halbadest kommetest võõrutamine peaks käima mängu ja maiuste abil.

Minu nägemus heast koeratreenerist:

  • Keskendub soovitud käitumise premeerimisele, mitte vigade eest karistamisele.
  • Teeb koera jaoks uute asjade õppimise lihtsaks: liigub samm-sammult raskema taseme poole ja kiidab ka väikeste edusammude eest.
  • Kasutab premeerimiseks mänguasju või maiuseid, olenevalt koera eelistusest.
  • Teeb trennid koera jaoks võimalikult meeldivaks ja väldib stressi tekitamist. (Stressimärkidest loe siin)
  • Koostab individuaalse treeningplaani sinu soovide ja võimaluste järgi.
  • Täiendab pidevalt oma teadmisi, käib seminaridel ja koolitustel – st ei ole kinni iganenud meetodites.
  • Loob õppimiskeskkonna, mis on meeldiv ka omanikule.

Mitte ühelgi tingimusel ei peaks sina ega keegi teine koerale ebameeldivusi või stressi põhjustama, ei koera koolitamisel ega igapäevaelus. Karjumine, ähvardamine ja füüsiline vägivald ei ole inimlik ning kindlasti pole see ainus viis, kuidas koerale midagi selgeks teha.

Aastad kogemust ja hunnik tiitleid ei pruugi tähendada, et treener kasutab meetodeid, mis sobivad sinu koerale. Kui märkad oma koeratreeneri juures ühte või enamat järgnevatest ohumärkidest, mõtle põhjalikult järgi, kas sa soovid selliselt treenerilt nõuandeid saada.

Ohumärgid:

  • Kasutab või soovitab kasutada treenimisel ühte või enamat neist vahenditest: ogadega kaelarihm, pool- või täispoovad rihmad, elektrišokki andvad kaelarihmad, sidrunpritsiga kaelarihmad. (Kõik need vahendid teevad koerale haiget või on väga ebameeldivad)
  • Räägib, et pead oma koera üle domineerima ja end kehtestama, olema “alfa”. (Koera treenimiseks peab koerale arusaadavalt näitama, millist käitumist temalt soovid, karjajuht olemine ei puutu asjasse)
  • Kasutab jõudu koera suunamiseks, nt koera istuma või lamama surumine, nügimine, löömine, näpistamine jne. (Füüsiline vägivald ei ole mingil tingimusel õigustatud)

Artikkel ilmus ka koer.ee lehel