All posts filed under “Koera õpetamine

comment 0

Koera treenimise sagedus: vähem on parem

Koera treenimise sagedus - vähem on parem - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Kas oled üritanud olla ülitubli ja oma koera iga päev treenida? Järgnevast Taanis tehtud uuringust selgub, et üle pingutada pole vaja – iganädalane treening annab isegi paremaid tulemusi.

Uuringus osalesid beagle tõugu koerad. Neid õpetati käppa hiirematile panema, kusjuures pooli neist treeniti üks kord, teisi viis korda nädalas. Sooviti näha, kas treeningtundide sagedusest oleneb, kui kiiresti koerad mingi uue triki selgeks saavad. Õpetamiseks kasutati klikkerit ja positiivse kinnistamise tehnikat.

Nendel koertel, keda õpetati vaid kord nädalas, kulus palju vähem trenne, et käpa hiirematile panek selgeks saada, lisaks läks neil ka treeningu ajal õppimine palju ladusamalt. Teadlased oletasid, et üks kord nädalas treenitud koerte jaoks oli trenniaeg põnevam, kui neil, keda peaaegu iga päev treeniti, seega jäi neile õpitu paremini meelde.

Oma koeraga peab loomulikult iga päev tegelema. Mingi kindla triki selgeks õpetamiseks aga pole vajalik treeninguid tihedalt teha – piisab korrast nädalas. Harvem trenni tegemine tagab ka selle, et õpitu jääb pikemaks ajaks meelde. Laisemapoolsete koeraomanike jaoks on see igatahes väga hea uudis!

comment 0

Uus õpetustehnika “tee järgi”

Uus õpetustehnika "tee järgi" - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Seni on koerte treenimine põhinenud individuaalsel õppimisel, nagu operantne või klassikaline tingimine. On aga tõestatud, et koerad suudavad inimestelt õppida ning neid jäljendada. On avastatud, et koertele saab õpetada trikke, näidates need ise kõigepealt ette ja lastes koeral end jäljendada.

Tee järgi meetod on parim keerulisemate käitumiste õpetamisel

Claudia Fugazza ja Ádám Miklósi Eötvös Loránd ülikoolist Budapestis võrdlesid “tee järgi” meetodi ja klikkertreeningu ehk operantse tingimise meetodi efektiivsust. Esimene põhineb sotsiaalsel õppimisel ning teine individuaalsel õppimisel.

Uuringus kasutati koera-omaniku paare, kes olid kas ühe või teise meetodi kasutamises sertifitseeritud ning nad pidid õppima ära kolm uut trikki: lihtsa, keerulise ja kombinatsioontriki, mis koosnes kahest trikist. Iga triki õppimiseks oli aega 15 minutit.

Tulemustest selgus, et lihtsa triki õpetamisel polnud vahet, kas kasutada klikkerit või “tee järgi” meetodit, kuid keerulise ja kombinatsioontriki õpetamisel oli “tee järgi” meetod efektiivsem, ehk koer õppis triki selgeks kiiremini.

Kuidas see käib?

Esialgu tehakse koerale “tee järgi” põhimõte selgeks. Koerale õpetatakse selgeks kolm trikki, mida ta oskab märgusõna peale esitada. Koerajuht näitab ühe talle tuntud trikkidest ise ette, seejärel ütleb “tee järgi” ning annab triki märgusõna. Kui koer teeb, mida paluti, premeeritakse. Nii harjutatakse kõiki kolme eelnevalt õpitud trikki, kuni koer jäljendab inimest kohe pärast seda, kui öeldakse “tee järgi”.

Lõpuks peaks koer õppima selgeks uue ja tundmatu triki nii, et talle näidatakse uus trikk ette, antakse uus märgusõna, öeldakse “tee järgi”, siis proovib koer jäljendada ning teda premeeritakse. Seejärel öeldakse ainult märgusõna ja viimaks jäetakse ka ettenäitamine ära – koer peaks märgusõna peale demonstreerima soovitud käitumist.  Detailsemat infot saab Claudia Fugazza DVD pealt.

Siin videos tutvustab meetodi autor Claudia Fugazza, kust “tee järgi” ( ingl.k do-as-i-do) pärit on, ning näitab ka oma koera peal, kuidas see välja näeb.

Iga koer õpib erinevat moodi, seega on treenimisel hea meetodeid varieerida, kuni leitakse koerale kõige sobivam. “Tee järgi” on üks paljudest võimalustest, kuidas oma koerale midagi selgeks õpetada ning see võib olla keerulisemate trikkide õpetamisel efektiivsemgi, kui klikkertreening.

 

comment 0

Varjupaigad rahulikuks

Varjupaigad rahulikuks

Mõni aeg tagasi sõitsin Tallinna Loomade Hoiupaika, et viia neile oma koera mänguasju ja rihmasid, mida meil enam vaja polnud. Sisse astunud, võttis mind vastu kõrvulukustav haukumine. Noorpaar oli tulnud koeri jalutama ja nende liikumine koridoris tekitas koertes meeletut elevust. Igaüks oleks justkui hüüdnud “Vali mind! Tahan õue!”

Töötaja administratsioonilauas vestles ühe mehega ning kuigi nad olid minust meetri kaugusel, ei kuulnud ma, millest jutt käis. Ma ei osanud ette kujutada, kuidas jaksavad töötajad igapäevast müra ilma hulluksminemiseta taluda.

Koerte haukumine ei tulnud mulle üllatusena. Olen olnud vabatahtlik Tartu varjupaigas ning käinud korduvalt ka Võru varjupaigas. Uute inimeste tulek tekitab koertes tohutut põnevust ning see on ka loogiline – inimese lähenemine tähendab varjupaiga koerale kas jalutama minekut, mängimist või toidu saabumist.

Oma korra ootamise ajal meenus mulle nipp, mida on kasutanud klikkertreenerid varjupaigas vaikuse saavutamiseks. Nad võtavad endale hunniku maiustusi ja premeerivad koeri vaikselt olemise eest.

Mulle ei tulnud meelde, kes täpselt selle ideega välja tuli, seega kaevasin veidi internetis. “Click for calm”  ehk “kliki rahulikuks” nippi on soovitanud nii Karen Pryor kui Patricia McConnell. Cornelli ülikooli veterinaarteaduste osakond on välja andnud “Stressi vähendamise protokolli varjupaiga loomadele”, mis seda meetodit sisaldab.

Protokollis on kirjas:

““Click for Calm”  programm tähendab seda, et varjupaiga töötajad käivad iga päev koerte juures ja klikivad, kui nad on vaiksed ning annavad seejärel maiust. Kui koer haugub või hüppab üles, peaks töötaja minema jalutama. Käitumismustrid, mida premeeritakse, hakkavad korduma.

Karen Pryor ütleb intervjuus pealkirjaga “Varjupaiga koerte elu edendamine” järgmist:

“Kutsusin mõned vabatahtlikud ning andsin kõigile pabertopsiku koerakrõbinatega. Jalutasime edasi ja tagasi ning iga koer, kes ei haukunud sai kelleltki kliki ning maiuse. Klikk on väga oluline. Koerale tähendab maius “Ma sain süüa.” Klikk ütleb talle: “Oi, ma tegin midagi. Mina põhjustasin selle.” Saime kõik koerad vaikseks. Nad ei haukunud enam. Me suutsime selle peatada!”

Meiegi vajame vaikust ja rahu, et tunda end hästi. Haukumise probleemi on märgatud ka mujal maailma varjupaikades ning leitud töötav lahendus – koerte premeerimine rahulikuks jäämise eest. On iseenesestmõistetav, et nii varjupaiga töötajate kui koerte ja kasside heaolu tõuseks vaikses keskkonnas mitmekordselt.

Millised on sinu kogemused varjupaiga külastustega?

comment 0

Elektrikaelarihma mõju koertele

Elektrikaelarihma mõju koertele

Elektrikaelarihm koosneb patareist, elektroodidest ja puldist, millega treener saab rihma kandvale koerale anda erineva tugevuse ja kestusega elektrišokke. Mõnedel rihmadel on võimalus koera enne elektrišoki saamist piiksuga hoiatada. Šoki tugevus oleneb koera karvkattest ja niiskusest, kuid tavaliselt on see mõni tuhat volti.

Hollandis Utrechti ülikoolis viisid Matthijs B.H Schildera ja Joanne A.M van der Borga läbi ühe uuringu tuvastamaks koerte elektrikaelarihmaga treenimise lühi- ja pikaajalisi mõjusid.

Vaatluse alla võeti saksa lambakoerad IPO kuulekuskoolituse treeningutel. Nende käitumist filmiti ning analüüsiti hiljem videote pealt.

Lühiajalise mõju uurimiseks anti 32 koerale elektrikaelarihmaga šokk. Neil täheldati stressile viitavat käitumist nagu kehahoiaku madaldamine, kiunumine, kõrgetoonilised haugatused, mujale suunatud agressioon, keele limpsatused. Need käitumisilmingud kestsid umbes sekundi murdosa.

Eelnevad uuringud teiste teadlaste poolt (Fox, van Hooff ja Wensing, Beerda) on tõestanud, et kõrvade, saba, pea ja keha madalamale tõmbumine on seotud alistumise, hirmu ja karmide treenimisvõtetega. Koerad madaldavad oma kehahoiakut ka siis, kui kohtuvad ilma inimese või teise koera juuresolekuta mõne ootamatu hirmutava stiimuliga, mis tähendab, et selline käitumine seostub otseselt hirmuga. Kõrgetoonilised kiunatused ja haugatused on tõestatult (Hellyer, Noonan, Conzemius) seotud valuga.

Need märgid viitavad sellele, et elektrišoki saamine pole koerte jaoks mitte lihtsalt tüütu, vaid päriselt valus.

Pikemaajalise mõju uurimiseks jagati koerad järgmiselt: S-grupis 16 koera, kes olid hiljuti treeningu käigus elektrišokke saanud ja C-grupis 15 koera, keda treeniti sarnasel viisil, aga mitte elektrikaelarihmaga. Koeri jälgiti trenni ajal, mil elektrikaelarihmu ei kasutatud ning pandi kahe grupi võrdlemiseks kirja nende kehakeelt kirjeldavad näitajad nagu keha, kõrvade ja saba asend ning stressile, valule või agressioonile viitavad käitumised.

Harjutuste vahelise pausi ajal trenniplatsil ilmnes elektrišokiga treenitud koertel võrreldes elektrišokki mitte saanud koertega rohkem stressikäitumist, nagu keele limpsatusi, esikäpa tõstmist ning madalamat kõrvade hoiakut. Kuulekusharjutuste tegemise ajal olid gruppide vahelised erinevused samuti olemas. Koeri võrreldi ka vaba jalutamise ning kuulekusharjutuste tegemisel pargis, kuid tulemused jäid samaks. Erinevused kahe grupi vahel esinesid vaatamata sellele, et mõlemat gruppi koeri oli treenitud üsnagi karmide võtetega.

Teadlased järeldasid katsest, et elektrišokk põhjustab koertele valu ja elektrikaelarihmaga treenitud koerad on trennis ning vabal ajal rohkem stressis. Põhjus, miks koerad on stressis ka väljaspool treeninguaega võib olla omaniku kohaloleku seostamine šoki saamisega. Samuti täheldasid nad, et koertel oli tekkinud negatiivne seos käsklustega, mille järgselt nad šokki said.

Stressi võis tekitada ka ebaselge šokkide andmine. Treenerid andsid pärast käskluse ütlemist liiga kiiresti šokki, mis ei jätnud koertele aega end parandada ja šoki saamist ennetada. Trenni ajal saadud preemiad, nagu varrukamehe kinni võtmine ja taga ajamine ei olnud positiivse mulje tekitamiseks ja stressi vähendamiseks piisavad.

Teadlaste soovitus on, et treenerid uuriksid rohkem õppimise teooriat, et elektrikaelarihma õigesti ja efektiivsemalt kasutada. Kaelarihma vale kasutuse vähendamiseks soovitavad nad keelata selle kasutamine koeraspordi eesmärgil ning lubada ainult ohtliku jahtimiskäitumise, näiteks lammaste tapmise ohjeldamiseks.

Avaldatud Tunne Koera ajakirja 2013 detsembri numbris

comment 0

Koeraspordialad

Uurisin veidi, millised koeraspordialad on Eestis kõige populaarsemad ning panin need kirjeldusega siia artiklisse.

Agility

“Agility on hasartne, lõbus, põnev ja vaatemänguline koeraspordiala, kus koer läbib aja peale mitmesugustest takistustest koosneva raja. Koerajuht võib koera suunata vaid hääle ja kehakeele abil.  Eesmärgiks on läbida takistused kindlas järjekorras, vigadeta ja võimalikult kiiresti. Selle juures on peamine inimese ja koera omavaheline koostöö ja kontakt – koerajuht kasutab juhtimisstiili ja -võtteid, mis sobivad neile kõige paremini ja mida koer mõistab.” 1

Sõnakuulelikkus

“Sõnakuulelikkus on rahvusvaheline dressuuriala, kus eristatakse nelja raskusastet: alg-, ava, võitja- ning erivõitja klass. […] SK algklassis peab koer oskama kõrval kõndida, lamada, istuda, seista, juurde tulla, paigal püsida ning ületada madalat barjääri. Kõrgemates klassides lisanduvad eseme toomine, kaugjuhtimine(koerale antakse käsklusi “istu”, “lama” distantsi pealt), kolmest esemest käsu peale õige valimine, juurdetulekul seismine või lamamine ning muud raskemad ülesanded.” 2

Kuulekuskoolitus

“Selle õpetuse eesmärgiks on anda koertele kuulekuse algõpetus ning õpetada koeraomanikule õiget ja asjalikku suhtlemist koeraga. […]Kuulekuskoolitus on rahvuslik ala mis on välja töötatud Eesti juhtivate teenistuskoerte treenerite poolt. […] Eksamitel ja võistlustel kontrollitakse õpitu tulemust ehk koera ja koerajuhi koostööd ning koera treenituse taset. […] Hinnatakse koera ülesannete täitmise korrektsust ning allumist ja kontrollitavust. ” 3

Päästetreening

“Inimese otsimine inimeselt tuleva lõhna abil, mis kandub koerale õhuvoolude kaudu. Koer teatab inimese leidmisest kas haukumise või rulli toomisega. Otsitakse maastikult, varemetest, transpordivahenditest, veest, laidudelt, lumelaviinide alt, hoonetest ja kinnistelt territooriumidelt.” 4

Põllujälg

“Põllujälg on samuti Eesti rahvuslik dressuuri ala. See dressuur koosneb kahest osast: jälg ja kuulekus. Mõlemat osa hinnatakse eraldi ja dressuuritulemuse saamiseks liidetakse mõlema ala eest saadud punktid kokku.” 5
(On olemas veel metsajälg ja verejälg.)

IPO

“IPO (Internationale Prüfungsordnung) on rahvusvaheline teenistukoerte koolitusala. IPO koosneb kolmest osast: A ehk jäljest, B ehk kuulekusest ja C ehk kaitseosast. […]Kuna tegemist on teenistuskoerte tõugudele mõeldud alaga, siis hindamisel vaadatakse suuresti koera instinkti taset, tema kiirust ja jõulisust, samuti täpsust.” 6

Rakendisport

“Koerte veosport e. rakendisport on Eestis kiiresti populaarsust koguv ala. Siia kuuluvad kelguvedu, scootri vedu, suusatajavedu, käruvedu, jalgrattavedu, koerakross.” 7

Lisaks

Tõukoerte omanikel on kujunenud harrastuste eelistused, mis sobivad nende koera tõu omadustega ning millega saate tutvuda kõige tõenäolisemalt tõuühingute kaudu. Jack russelli terjerid käivad urukoolitusel, hurtadel on maastikujooksud, malamuutidel rakendisport, newfoundlandi koertel vetelpääste ning retriiveritel veelinnukatsed; loetelu saab pikalt jätkata.

Internetis sobrades leidsin veel ka eestlastest koeratantsu, flyballi ja frisbee juhendajaid, loodan, et ka need alad koguvad kiiresti populaarsust!

Millist koerasporti harrastad sina? Kas mõni huvitav koeraspordiala jäi artiklis nimetamata?

 

Allikad

1. https://sites.google.com/site/eestiagility/agility-ajalugu-eestis
2. http://www.acd.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=518&Itemid=83
3. http://www.koerus.ee/m/Koerasport/Kuulekuskoolitus
4. http://www.koerteklubiaktiiv.eu/koolitus.html
5. http://www.koerasport.ee/koolitusalad/
6. http://www.koerus.ee/m/Koerasport/IPO#sisu
7. http://www.pet.ee/Veosport