All posts filed under “Esiletõstetud

comment 0

Koera treenimise sagedus: vähem on parem

Koera treenimise sagedus - vähem on parem - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Kas oled üritanud olla ülitubli ja oma koera iga päev treenida? Järgnevast Taanis tehtud uuringust selgub, et üle pingutada pole vaja – iganädalane treening annab isegi paremaid tulemusi.

Uuringus osalesid beagle tõugu koerad. Neid õpetati käppa hiirematile panema, kusjuures pooli neist treeniti üks kord, teisi viis korda nädalas. Sooviti näha, kas treeningtundide sagedusest oleneb, kui kiiresti koerad mingi uue triki selgeks saavad. Õpetamiseks kasutati klikkerit ja positiivse kinnistamise tehnikat.

Nendel koertel, keda õpetati vaid kord nädalas, kulus palju vähem trenne, et käpa hiirematile panek selgeks saada, lisaks läks neil ka treeningu ajal õppimine palju ladusamalt. Teadlased oletasid, et üks kord nädalas treenitud koerte jaoks oli trenniaeg põnevam, kui neil, keda peaaegu iga päev treeniti, seega jäi neile õpitu paremini meelde.

Oma koeraga peab loomulikult iga päev tegelema. Mingi kindla triki selgeks õpetamiseks aga pole vajalik treeninguid tihedalt teha – piisab korrast nädalas. Harvem trenni tegemine tagab ka selle, et õpitu jääb pikemaks ajaks meelde. Laisemapoolsete koeraomanike jaoks on see igatahes väga hea uudis!

comments 2

Vaktsiinide mõju kestab kauem kui aasta

Koerte vaktsineerimine - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Eestis tuleb kohustuslikus korras vaktsineerida koeri ainult marutaudi vastu. Ülejäänud vaktsiinide manustamise otsuse teeb koeraomanik. Kui tihti peaks koeri vaktsineerima koerte katku, parvoviiruse ja adenoviiruse vastu ning millised on ülevaktsineerimise mõjud?

Doktor Ronald Schultz on üks teadlastest, kes on üle 40 aasta uurinud veterinaarseid vaktsiine. Ta räägib, et iga-aastane vaktsineerimispraktika sai alguse 1978. aastal ilma teadusliku tõestuseta, et sage vaktsineerimine immuunsust tõstaks. Patsient ei saa hea humoraalse immuunsuse korral lisavaktsiinist mingit kasu, sest antikehad blokeerivad kordusvaktsiini immuunvastuse. Ebavajaliku vaktsiini andmine võib põhjustada koera tervist kahjustavaid kõrvalmõjusid.

Järgmises tabelis on näidatud Dr. Schultzi 2006. aastal avaldatud uuringu tulemusi, kus testiti immuunsuse kestust rohkem kui 1000 koeral. Koera immuunsuse välja selgitamiseks viidi läbi nii kontakt haigusetekitajaga kui ka seroloogia.

Vaktsiinide kestused - Rober Schultz

Tabelist näeme, et koerte katku, adenoviiruse ja parvoviiruse vaktsiinide mõju kestab minimaalselt 5 kuni 15 aastat. On oluline tähele panna, et märgitud vaktsiini mõju aeg on tõepoolest minimaalne – arvud on saadud tabelisse pigem uuringu ajalise kestuse tõttu, sest pikemaajalist uuringut pole tehtud. Seega võib mõnede vaktsiinide mõju kesta terve koera eluaja.

Dr. Schultz on samu tulemusi saanud korduvalt – 2010. aastal testis ta koerte katku uuemaid tüvesid ja parvoviirust koertel, kellel oli viimasest vaktsiinist möödas 4-6 aastat. Kõigil uuringus osalenud koertel oli 100% kaitse.

Ülevaktsineerimist tuleks vältida kõrvalmõjude tõttu. Nõrgemate reaktsioonide puhul tekib palavik, söögiisu kadumine, aevastamine, karvade kaotus jms, kõige hullematel juhtudel võivad tekkida muuhulgas tugevad allergiahood, südamelihase põletik või kilpnäärme põletik. Hilinenud ülitundlikkuse korral võivad vaktsiinist põhjustatud reaktsioonid ilmuda päevi, nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem.

Schultz võtab oma  40 aasta pikkuse uuringu tulemused kokku järgmise väitega: Ainult üks doos nõrgestatud elusvaktsiini koertele (CDV, CAV-2 ja CPV-2 vastu) või kassidele (FPV, FCV ja FHV vastu), antud 16-nädalasele või vanemale loomale pakub pikaajalist kaitset väga kõrgel protsendil loomadest.

Allikas: Dogs Naturally Magazine

Kui sageli vaktsineerid oma koera ja milliste haiguste vastu?

comment 0

Küüslauk – koertele ohtlik või tervislik?

Küüslauk - koertele ohtlik või tervislik?

Küüslaugu kasulikku mõju inimese tervisele teavad enamik eestlasi, kuid on levinud arusaam, et koertele küüslauku anda ei tohi. Dogs Naturally ajakiri selgitab, kust selline vastandlik arusaam tulnud on ja kas koertele võib küüslauku anda või mitte.

Küüslaugu kasulikke mõjusid kirjeldati juba tuhandeid aastaid tagasi. Hippokrates (4. saj eKr) kasutas küüslauku põletike, vähkkasvaja ja seedeprobleemide korral. Plinius Vanem (1. saj pKr) soovitas kasutada küüslauku terve rea haiguste puhul, alates tavalisest külmetusest, lõpetades epilepsia ja vähiga. Pasteur leidis 1958. aastal küüslaugul antibakteriaalse toime.

Tänapäeval on küüslaugu efektiivsust võrreldud antibiootikumide omaga. Küüslauk lihtsustab neerude tööd, aktiveerides ensüüme, mis lõhustavad jääkaineid enne, kui need vereringesse jõuavad.

Toores küüslauk sisaldab ühendit nagu alliin ja ensüümi nagu allinaas. Kui küüslauk purustatakse või hakitakse, puutuvad need kaks ühendit kokku ja moodustavad allitsiini, mis pärsib vähirakkude kasvamist. Lisaks suurendab küüslauk nende keharakkude tootmist, mis otsivad ja tapavad kahjulikke baktereid ning vähirakke.

Koertele on küüslauku antud parasiitide tõrjeks ning tänapäevalgi on müüa küüslaugupulbrit sisaldavaid täitõrje vahendeid koertele. Koerte kuivtoitudes on samuti lubatud küüslauku kasutada.

Arvamus, et küüslauk on kahjulik, tuleb uuringust, kus anti koertele väga suur hulk küüslauku ja leiti, et see kahjustab punaseid vereliblesid ja tekitab aneemiat. Tegelikult peab aga näiteks 35-kilosele kuldsele retriiverile andma 5 tervet küüslaugupead, et kahjustav efekt tekiks ning 5 kilosele koerale pool küüslaugupead.

Liigses koguses vett on meile samuti kahjulik, kuid ometi me joome vett iga päev – võtmesõna kõigi toitude tarbimisel on mõõdukus. Seega võib väikses koguses ja harva antud küüslauk koertele olla sama tervislik, kui meile.

Küüslaugu ravitoime avaldamiseks haki või purusta küüslauguküüs ja oota paar minutit, et allitsiini moodustav keemiline protsess jõuaks toimuda. Kuna see aine hävib õhu ja kuumuse käes kiiresti, anna küüslauk koerale 20 minuti jooksul. Küpsetatud küüslaugul on allitsiin hävinud, kuid alles jäänud antioksüdantne mõju, mis aitab kehast mürke väljutada.

Juba viie tuhande aasta vanused Sanskriti ja Hiina meditsiiniteatmikud on kirjeldanud küüslaugu kasulikku mõju ning Dogs Naturally ajakiri soovitab seda mitte karta. Mõõdukas koguses mõjub küüslauk tervislikult ka koertele.

Avaldatud ajakirja Tunne Koera 2014 aprilli numbris

comment 0

Koerte mängud ja mängimine

Koerte mängustiilid

Millised on koerte mängustiilid?
Nagu lastelgi, on koertel omad mängud, mida kõik teavad ja mängivad. Mängudel on reeglid ja kõigil koertel ka omad eelistused nende hulgast. Milline meeldib sinu koerale kõige rohkem?

  • Näo hammustamine
    Koerad hammustavad üksteist näost ja kaelast. Sellega võib kaasneda urisemine ja hammaste näitamine, kuid hästi sotsialiseeritud koerte vahel on see mäng täiesti ohutu.
  • Maadlus
    Üksteise nägu ja kaela hammustades võivad mõlemad või üks neist ka pikali visata ja kõhu üles keerata.
  • Tagaajamine
    Mõndadele meeldib taga ajada, teistele olla tagaaetav. Kolmandad jooksevad niisama ringi.
  • Tirimine
    Kumbki koer tõmbab mänguasja enda poole. Koertele pole oluline, kes võidab, vaid neile lihtsalt meeldib tirida.
  • Ei anna
    Koer hoiab suus mänguasja ja kui teine koer läheneb, hüppab sellega eemale ja ei lase tal seda võtta. Kui teine koer taga ajama ei hakka, tuleb ta uuesti mänguasjaga ahvatlema.

Kuidas saada aru, kas koerad mängivad?
Koerte mängimine on sageli kaklemisele sarnane, sest nad urisevad ja teevad üsna koledaid hääli. Järgmised punktid kinnitavad, et koertevaheline suhtlus on sõbralik:

  • Koerte keha on pingevaba
  • Rolle vahetatakse: vahel on üks pealpool, seejärel teine
  • Tehakse üksteisele mängukummardust
  • Mängus on tihti pausid
  • Suu on avatud ja keel ning kõrvad on lõdvalt
  • Pööratakse oma pead ja keha teise poole küljega

Mõndadel koertel on teistega mängimises vähe kogemust ja on seega natuke ebaviisakad. Võib ka juhtuda, et kahe koera mängustiilid ei sobi. Püüa heleda häälega oma koera tähelepanu ja kutsu ta eemale, kui näed neid ohumärke:

  • Keha on pinges
  • Koer jõllitab
  • Üks üritab teise juurest põgeneda
  • Mängus ei tehta piisavalt pause
  • Saba on jalgade vahel
  • Lõug on krampis
  • Silmad on suured

Kiusaja test
est on vajalik veendumaks, et sinu  koerale meeldib mängukaaslasega hullata. Hoia korraks koera kinni – kui ta pärast lahti laskmist jookseb tagasi mängukaaslase juurde, siis on kõik korras, kui mitte, siis oli mäng tema jaoks ebameeldiv.

Artikkel on avaldatud ajakirjas Tunne Koera 2014 aprilli numbris

comment 0

Elektrikaelarihma mõju koertele

Elektrikaelarihma mõju koertele

Elektrikaelarihm koosneb patareist, elektroodidest ja puldist, millega treener saab rihma kandvale koerale anda erineva tugevuse ja kestusega elektrišokke. Mõnedel rihmadel on võimalus koera enne elektrišoki saamist piiksuga hoiatada. Šoki tugevus oleneb koera karvkattest ja niiskusest, kuid tavaliselt on see mõni tuhat volti.

Hollandis Utrechti ülikoolis viisid Matthijs B.H Schildera ja Joanne A.M van der Borga läbi ühe uuringu tuvastamaks koerte elektrikaelarihmaga treenimise lühi- ja pikaajalisi mõjusid.

Vaatluse alla võeti saksa lambakoerad IPO kuulekuskoolituse treeningutel. Nende käitumist filmiti ning analüüsiti hiljem videote pealt.

Lühiajalise mõju uurimiseks anti 32 koerale elektrikaelarihmaga šokk. Neil täheldati stressile viitavat käitumist nagu kehahoiaku madaldamine, kiunumine, kõrgetoonilised haugatused, mujale suunatud agressioon, keele limpsatused. Need käitumisilmingud kestsid umbes sekundi murdosa.

Eelnevad uuringud teiste teadlaste poolt (Fox, van Hooff ja Wensing, Beerda) on tõestanud, et kõrvade, saba, pea ja keha madalamale tõmbumine on seotud alistumise, hirmu ja karmide treenimisvõtetega. Koerad madaldavad oma kehahoiakut ka siis, kui kohtuvad ilma inimese või teise koera juuresolekuta mõne ootamatu hirmutava stiimuliga, mis tähendab, et selline käitumine seostub otseselt hirmuga. Kõrgetoonilised kiunatused ja haugatused on tõestatult (Hellyer, Noonan, Conzemius) seotud valuga.

Need märgid viitavad sellele, et elektrišoki saamine pole koerte jaoks mitte lihtsalt tüütu, vaid päriselt valus.

Pikemaajalise mõju uurimiseks jagati koerad järgmiselt: S-grupis 16 koera, kes olid hiljuti treeningu käigus elektrišokke saanud ja C-grupis 15 koera, keda treeniti sarnasel viisil, aga mitte elektrikaelarihmaga. Koeri jälgiti trenni ajal, mil elektrikaelarihmu ei kasutatud ning pandi kahe grupi võrdlemiseks kirja nende kehakeelt kirjeldavad näitajad nagu keha, kõrvade ja saba asend ning stressile, valule või agressioonile viitavad käitumised.

Harjutuste vahelise pausi ajal trenniplatsil ilmnes elektrišokiga treenitud koertel võrreldes elektrišokki mitte saanud koertega rohkem stressikäitumist, nagu keele limpsatusi, esikäpa tõstmist ning madalamat kõrvade hoiakut. Kuulekusharjutuste tegemise ajal olid gruppide vahelised erinevused samuti olemas. Koeri võrreldi ka vaba jalutamise ning kuulekusharjutuste tegemisel pargis, kuid tulemused jäid samaks. Erinevused kahe grupi vahel esinesid vaatamata sellele, et mõlemat gruppi koeri oli treenitud üsnagi karmide võtetega.

Teadlased järeldasid katsest, et elektrišokk põhjustab koertele valu ja elektrikaelarihmaga treenitud koerad on trennis ning vabal ajal rohkem stressis. Põhjus, miks koerad on stressis ka väljaspool treeninguaega võib olla omaniku kohaloleku seostamine šoki saamisega. Samuti täheldasid nad, et koertel oli tekkinud negatiivne seos käsklustega, mille järgselt nad šokki said.

Stressi võis tekitada ka ebaselge šokkide andmine. Treenerid andsid pärast käskluse ütlemist liiga kiiresti šokki, mis ei jätnud koertele aega end parandada ja šoki saamist ennetada. Trenni ajal saadud preemiad, nagu varrukamehe kinni võtmine ja taga ajamine ei olnud positiivse mulje tekitamiseks ja stressi vähendamiseks piisavad.

Teadlaste soovitus on, et treenerid uuriksid rohkem õppimise teooriat, et elektrikaelarihma õigesti ja efektiivsemalt kasutada. Kaelarihma vale kasutuse vähendamiseks soovitavad nad keelata selle kasutamine koeraspordi eesmärgil ning lubada ainult ohtliku jahtimiskäitumise, näiteks lammaste tapmise ohjeldamiseks.

Avaldatud Tunne Koera ajakirja 2013 detsembri numbris