comment 0

Koera treenimise sagedus: vähem on parem

Koera treenimise sagedus - vähem on parem - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Kas oled üritanud olla ülitubli ja oma koera iga päev treenida? Järgnevast Taanis tehtud uuringust selgub, et üle pingutada pole vaja – iganädalane treening annab isegi paremaid tulemusi.

Uuringus osalesid beagle tõugu koerad. Neid õpetati käppa hiirematile panema, kusjuures pooli neist treeniti üks kord, teisi viis korda nädalas. Sooviti näha, kas treeningtundide sagedusest oleneb, kui kiiresti koerad mingi uue triki selgeks saavad. Õpetamiseks kasutati klikkerit ja positiivse kinnistamise tehnikat.

Nendel koertel, keda õpetati vaid kord nädalas, kulus palju vähem trenne, et käpa hiirematile panek selgeks saada, lisaks läks neil ka treeningu ajal õppimine palju ladusamalt. Teadlased oletasid, et üks kord nädalas treenitud koerte jaoks oli trenniaeg põnevam, kui neil, keda peaaegu iga päev treeniti, seega jäi neile õpitu paremini meelde.

Oma koeraga peab loomulikult iga päev tegelema. Mingi kindla triki selgeks õpetamiseks aga pole vajalik treeninguid tihedalt teha – piisab korrast nädalas. Harvem trenni tegemine tagab ka selle, et õpitu jääb pikemaks ajaks meelde. Laisemapoolsete koeraomanike jaoks on see igatahes väga hea uudis!

comment 0

Kas koerad tunnevad pärast pahanduse tegemist end süüdi?

Kas koerad tunnevad süüd? - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Kindlasti olete koju tulnud ja märganud, et koer on pahandust teinud, kusjuures süüdlane ise istub õnnetu näoga ja vaatab teile kurvalt otsa. Alexandra Horowitzi huvitas, kas koerad tõesti tunnevad süüd. Uuringu tulemused olid üllatavad – koerad tekitavad “süüdlasliku” näo ainult siis, kui omanik on kuri.

Süüdlaslikku olekut on täheldatud ka primaatide ja huntide hulgas. Pea madalal hoides pilgu vältimine vähendab konflikti karjaliikmetega ning kutsub teistes esile kaastunde. On ka leitud, et koertel on väiksem tõenäosus saada pahandada, kui nende kehakeel on süüdlaslik. Näiline süüdiolek aga ei pruugi tähendada, et loom end ise süüdi tunneks.

Uuring teostati järgmiselt. Koeraomanikud pidid keelama oma koeral põrandalt maiust võtta ja seejärel ruumist lahkuma. Kui omanik tuli tagasi, siis ütles katse läbiviija, kas koer võttis maiuse või mitte. Läbiviija ütles mõnikord omanikule, et koer sõi maiuse ära, kuigi ta seda tegelikult ei teinud. Teistel kordadel aga, et koer ei söönud maiust, kuigi tegelikult sõi.

Hoolimata sellest, kas koerad sõid maiust, ilmutasid nad alati süüdlaslikku käitumist, kui nende omanikele oli öeldud, et nad ei kuulanud sõna. Kõige “süüdlaslikuma” näoga olid need koerad, kes ei olnud maiust söönud, aga kellega omanik sellegipoolest pahandas. Seega selgus katsest, et koerad reageerisid ainult omaniku kehakeelele.

Miks aga on koeral vahel süüdlaslik nägu juba enne, kui omanik on pahanduse avastanud? Süüdlaslik olek võib olla ka õpitud seos, näiteks on koeraga varem kurjustatud katkirebitud salfrätipaki eest ning seostab nüüd katkist pakki omaniku juuresolekul pahandada saamisega.

Kuna süüdlaslikul käitumisel on omanikku rahustav mõju, teevad koerad süüdlaslikku nägu ilmselt sellisel juhul, kui on oht saada pahandada. Seejuures ei ole vahet, kas koerad on keelust üle astunud või mitte.

comment 0

Uus õpetustehnika “tee järgi”

Uus õpetustehnika "tee järgi" - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Seni on koerte treenimine põhinenud individuaalsel õppimisel, nagu operantne või klassikaline tingimine. On aga tõestatud, et koerad suudavad inimestelt õppida ning neid jäljendada. On avastatud, et koertele saab õpetada trikke, näidates need ise kõigepealt ette ja lastes koeral end jäljendada.

Tee järgi meetod on parim keerulisemate käitumiste õpetamisel

Claudia Fugazza ja Ádám Miklósi Eötvös Loránd ülikoolist Budapestis võrdlesid “tee järgi” meetodi ja klikkertreeningu ehk operantse tingimise meetodi efektiivsust. Esimene põhineb sotsiaalsel õppimisel ning teine individuaalsel õppimisel.

Uuringus kasutati koera-omaniku paare, kes olid kas ühe või teise meetodi kasutamises sertifitseeritud ning nad pidid õppima ära kolm uut trikki: lihtsa, keerulise ja kombinatsioontriki, mis koosnes kahest trikist. Iga triki õppimiseks oli aega 15 minutit.

Tulemustest selgus, et lihtsa triki õpetamisel polnud vahet, kas kasutada klikkerit või “tee järgi” meetodit, kuid keerulise ja kombinatsioontriki õpetamisel oli “tee järgi” meetod efektiivsem, ehk koer õppis triki selgeks kiiremini.

Kuidas see käib?

Esialgu tehakse koerale “tee järgi” põhimõte selgeks. Koerale õpetatakse selgeks kolm trikki, mida ta oskab märgusõna peale esitada. Koerajuht näitab ühe talle tuntud trikkidest ise ette, seejärel ütleb “tee järgi” ning annab triki märgusõna. Kui koer teeb, mida paluti, premeeritakse. Nii harjutatakse kõiki kolme eelnevalt õpitud trikki, kuni koer jäljendab inimest kohe pärast seda, kui öeldakse “tee järgi”.

Lõpuks peaks koer õppima selgeks uue ja tundmatu triki nii, et talle näidatakse uus trikk ette, antakse uus märgusõna, öeldakse “tee järgi”, siis proovib koer jäljendada ning teda premeeritakse. Seejärel öeldakse ainult märgusõna ja viimaks jäetakse ka ettenäitamine ära – koer peaks märgusõna peale demonstreerima soovitud käitumist.  Detailsemat infot saab Claudia Fugazza DVD pealt.

Siin videos tutvustab meetodi autor Claudia Fugazza, kust “tee järgi” ( ingl.k do-as-i-do) pärit on, ning näitab ka oma koera peal, kuidas see välja näeb.

Iga koer õpib erinevat moodi, seega on treenimisel hea meetodeid varieerida, kuni leitakse koerale kõige sobivam. “Tee järgi” on üks paljudest võimalustest, kuidas oma koerale midagi selgeks õpetada ning see võib olla keerulisemate trikkide õpetamisel efektiivsemgi, kui klikkertreening.

 

comments 2

Vaktsiinide mõju kestab kauem kui aasta

Koerte vaktsineerimine - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Eestis tuleb kohustuslikus korras vaktsineerida koeri ainult marutaudi vastu. Ülejäänud vaktsiinide manustamise otsuse teeb koeraomanik. Kui tihti peaks koeri vaktsineerima koerte katku, parvoviiruse ja adenoviiruse vastu ning millised on ülevaktsineerimise mõjud?

Doktor Ronald Schultz on üks teadlastest, kes on üle 40 aasta uurinud veterinaarseid vaktsiine. Ta räägib, et iga-aastane vaktsineerimispraktika sai alguse 1978. aastal ilma teadusliku tõestuseta, et sage vaktsineerimine immuunsust tõstaks. Patsient ei saa hea humoraalse immuunsuse korral lisavaktsiinist mingit kasu, sest antikehad blokeerivad kordusvaktsiini immuunvastuse. Ebavajaliku vaktsiini andmine võib põhjustada koera tervist kahjustavaid kõrvalmõjusid.

Järgmises tabelis on näidatud Dr. Schultzi 2006. aastal avaldatud uuringu tulemusi, kus testiti immuunsuse kestust rohkem kui 1000 koeral. Koera immuunsuse välja selgitamiseks viidi läbi nii kontakt haigusetekitajaga kui ka seroloogia.

Vaktsiinide kestused - Rober Schultz

Tabelist näeme, et koerte katku, adenoviiruse ja parvoviiruse vaktsiinide mõju kestab minimaalselt 5 kuni 15 aastat. On oluline tähele panna, et märgitud vaktsiini mõju aeg on tõepoolest minimaalne – arvud on saadud tabelisse pigem uuringu ajalise kestuse tõttu, sest pikemaajalist uuringut pole tehtud. Seega võib mõnede vaktsiinide mõju kesta terve koera eluaja.

Dr. Schultz on samu tulemusi saanud korduvalt – 2010. aastal testis ta koerte katku uuemaid tüvesid ja parvoviirust koertel, kellel oli viimasest vaktsiinist möödas 4-6 aastat. Kõigil uuringus osalenud koertel oli 100% kaitse.

Ülevaktsineerimist tuleks vältida kõrvalmõjude tõttu. Nõrgemate reaktsioonide puhul tekib palavik, söögiisu kadumine, aevastamine, karvade kaotus jms, kõige hullematel juhtudel võivad tekkida muuhulgas tugevad allergiahood, südamelihase põletik või kilpnäärme põletik. Hilinenud ülitundlikkuse korral võivad vaktsiinist põhjustatud reaktsioonid ilmuda päevi, nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem.

Schultz võtab oma  40 aasta pikkuse uuringu tulemused kokku järgmise väitega: Ainult üks doos nõrgestatud elusvaktsiini koertele (CDV, CAV-2 ja CPV-2 vastu) või kassidele (FPV, FCV ja FHV vastu), antud 16-nädalasele või vanemale loomale pakub pikaajalist kaitset väga kõrgel protsendil loomadest.

Allikas: Dogs Naturally Magazine

Kui sageli vaktsineerid oma koera ja milliste haiguste vastu?

comment 0

Kalaõli asemel kookosõli

Kalaõli asemel kookosõli - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Paljud teist on kuulnud kalaõli kasulikkusest koertele, kuid on olemas veel õlisid, mida saad oma koera tervise parandamiseks kasutada.

Kookosõlis on 90% küllastunud rasvhappeid. Enamik neist on keskmise ahelaga triglütseriidid (MCT) nagu lauriinhape, kaprüülhape, müristiinhape ja palmitiinhape, millel on antibakteriaalne, seente- ja viirusevastane toime. Regulaarsel tarbimisel on kookosõlil järgmised kasutegurid:

Nahk

  • Puhastab naha ekseemist, täi-allergiast, kontaktdermatiidist ja leevendab sügelevat nahka
  • Vähendab allergilisi reaktsioone ja parandab naha seisukorda
  • Teeb koera karva siledaks ja läikivaks ning vähendab koeralõhna
  • Ennetab ja tervendab pärmist ja seentest põhjustatud põletikke
  • Desinfitseerib ja kiirendab haavade paranemist
  • Peale määrituna kiirendab samuti haavade, lisaks hot spoti, kuiva naha ja karva, hammustuste ja nõelamiskohtade paranemist.

Seedimine

  • Parandab seedimist ja toitainete imendumist
  • Aitab seedeprobleemide puhul, näiteks ärritatud soole sündroom
  • Vähendab või kaotab halva hingeõhu
  • Aitab väljutada karvapalle

Immuunsüsteem, metabolism, luud

  • Sisaldab bakterite, viiruste ja seente vastaseid ühendeid mis ennetavad põletikke ja haigusi
  • Reguleerib ja tasakaalustab insuliini tootmist ja kilpnäärme tööd
  • Aitab ennetada või kontrollida suhkruhaigust
  • Aitab kaalu langetada, tõstab aktiivsust
  • Aitab artriidi või liigeseprobleemide puhul

Dr. Karen Becker, holistilisi meetodeid kasutav loomaarst kinnitab: “Keskmise ahelaga triglütseriidid (MCT)  suurendavad ajus energia omastamist ja vähendavad amüloidide kuhjumist, mis põhjustavad vanematel koertel ajukahjustusi. Kookosõli on MCT’de poolest rikas. Soovitan võtta 1/4 teelusikat iga 5 kg koera kehakaalu kohta kaks korda päevas.”

Kalaõli on küll hea omega-3 rasvhapete allikas, kuid seal sees olevad DHA ja EPA rasvhapped oksüdeeruvad väga kiiresti – Uus-Meremaa teadlaste uuringust selgus, et enamik poelettidel olevaid kalaõlisid on juba halvaks läinud. Lisaks satub ookeanisse igal aastal 36 tonni elavhõbedat ning paljud kalad on reostusest mõjutatud.

Kookosõli kiirendab seedimist, aitab ülekaalulistel koertel alla võtta ja loidudel koertel end energilisemana tunda. Lisaks kaitseb see haiguste vastu ja kiirendab paranemist. Kookosõli tervendab ka nahka ja karva ning vähendab allergilisi reaktsioone, olles samal ajal jätkusuutlikum ja tervislikum alternatiiv.

Allikas Dogs Naturally Magazine