Monthly archives of “June 2014

comments 2

Vaktsiinide mõju kestab kauem kui aasta

Koerte vaktsineerimine - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Eestis tuleb kohustuslikus korras vaktsineerida koeri ainult marutaudi vastu. Ülejäänud vaktsiinide manustamise otsuse teeb koeraomanik. Kui tihti peaks koeri vaktsineerima koerte katku, parvoviiruse ja adenoviiruse vastu ning millised on ülevaktsineerimise mõjud?

Doktor Ronald Schultz on üks teadlastest, kes on üle 40 aasta uurinud veterinaarseid vaktsiine. Ta räägib, et iga-aastane vaktsineerimispraktika sai alguse 1978. aastal ilma teadusliku tõestuseta, et sage vaktsineerimine immuunsust tõstaks. Patsient ei saa hea humoraalse immuunsuse korral lisavaktsiinist mingit kasu, sest antikehad blokeerivad kordusvaktsiini immuunvastuse. Ebavajaliku vaktsiini andmine võib põhjustada koera tervist kahjustavaid kõrvalmõjusid.

Järgmises tabelis on näidatud Dr. Schultzi 2006. aastal avaldatud uuringu tulemusi, kus testiti immuunsuse kestust rohkem kui 1000 koeral. Koera immuunsuse välja selgitamiseks viidi läbi nii kontakt haigusetekitajaga kui ka seroloogia.

Vaktsiinide kestused - Rober Schultz

Tabelist näeme, et koerte katku, adenoviiruse ja parvoviiruse vaktsiinide mõju kestab minimaalselt 5 kuni 15 aastat. On oluline tähele panna, et märgitud vaktsiini mõju aeg on tõepoolest minimaalne – arvud on saadud tabelisse pigem uuringu ajalise kestuse tõttu, sest pikemaajalist uuringut pole tehtud. Seega võib mõnede vaktsiinide mõju kesta terve koera eluaja.

Dr. Schultz on samu tulemusi saanud korduvalt – 2010. aastal testis ta koerte katku uuemaid tüvesid ja parvoviirust koertel, kellel oli viimasest vaktsiinist möödas 4-6 aastat. Kõigil uuringus osalenud koertel oli 100% kaitse.

Ülevaktsineerimist tuleks vältida kõrvalmõjude tõttu. Nõrgemate reaktsioonide puhul tekib palavik, söögiisu kadumine, aevastamine, karvade kaotus jms, kõige hullematel juhtudel võivad tekkida muuhulgas tugevad allergiahood, südamelihase põletik või kilpnäärme põletik. Hilinenud ülitundlikkuse korral võivad vaktsiinist põhjustatud reaktsioonid ilmuda päevi, nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem.

Schultz võtab oma  40 aasta pikkuse uuringu tulemused kokku järgmise väitega: Ainult üks doos nõrgestatud elusvaktsiini koertele (CDV, CAV-2 ja CPV-2 vastu) või kassidele (FPV, FCV ja FHV vastu), antud 16-nädalasele või vanemale loomale pakub pikaajalist kaitset väga kõrgel protsendil loomadest.

Allikas: Dogs Naturally Magazine

Kui sageli vaktsineerid oma koera ja milliste haiguste vastu?

comment 0

Kalaõli asemel kookosõli

Kalaõli asemel kookosõli - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Paljud teist on kuulnud kalaõli kasulikkusest koertele, kuid on olemas veel õlisid, mida saad oma koera tervise parandamiseks kasutada.

Kookosõlis on 90% küllastunud rasvhappeid. Enamik neist on keskmise ahelaga triglütseriidid (MCT) nagu lauriinhape, kaprüülhape, müristiinhape ja palmitiinhape, millel on antibakteriaalne, seente- ja viirusevastane toime. Regulaarsel tarbimisel on kookosõlil järgmised kasutegurid:

Nahk

  • Puhastab naha ekseemist, täi-allergiast, kontaktdermatiidist ja leevendab sügelevat nahka
  • Vähendab allergilisi reaktsioone ja parandab naha seisukorda
  • Teeb koera karva siledaks ja läikivaks ning vähendab koeralõhna
  • Ennetab ja tervendab pärmist ja seentest põhjustatud põletikke
  • Desinfitseerib ja kiirendab haavade paranemist
  • Peale määrituna kiirendab samuti haavade, lisaks hot spoti, kuiva naha ja karva, hammustuste ja nõelamiskohtade paranemist.

Seedimine

  • Parandab seedimist ja toitainete imendumist
  • Aitab seedeprobleemide puhul, näiteks ärritatud soole sündroom
  • Vähendab või kaotab halva hingeõhu
  • Aitab väljutada karvapalle

Immuunsüsteem, metabolism, luud

  • Sisaldab bakterite, viiruste ja seente vastaseid ühendeid mis ennetavad põletikke ja haigusi
  • Reguleerib ja tasakaalustab insuliini tootmist ja kilpnäärme tööd
  • Aitab ennetada või kontrollida suhkruhaigust
  • Aitab kaalu langetada, tõstab aktiivsust
  • Aitab artriidi või liigeseprobleemide puhul

Dr. Karen Becker, holistilisi meetodeid kasutav loomaarst kinnitab: “Keskmise ahelaga triglütseriidid (MCT)  suurendavad ajus energia omastamist ja vähendavad amüloidide kuhjumist, mis põhjustavad vanematel koertel ajukahjustusi. Kookosõli on MCT’de poolest rikas. Soovitan võtta 1/4 teelusikat iga 5 kg koera kehakaalu kohta kaks korda päevas.”

Kalaõli on küll hea omega-3 rasvhapete allikas, kuid seal sees olevad DHA ja EPA rasvhapped oksüdeeruvad väga kiiresti – Uus-Meremaa teadlaste uuringust selgus, et enamik poelettidel olevaid kalaõlisid on juba halvaks läinud. Lisaks satub ookeanisse igal aastal 36 tonni elavhõbedat ning paljud kalad on reostusest mõjutatud.

Kookosõli kiirendab seedimist, aitab ülekaalulistel koertel alla võtta ja loidudel koertel end energilisemana tunda. Lisaks kaitseb see haiguste vastu ja kiirendab paranemist. Kookosõli tervendab ka nahka ja karva ning vähendab allergilisi reaktsioone, olles samal ajal jätkusuutlikum ja tervislikum alternatiiv.

Allikas Dogs Naturally Magazine

comment 0

Mida antakse koertele söögiks ja kuidas see mõjutab nende toitainelist tasakaalu?

Mida antakse koertele söögiks ja kuidas see mõjutab nende toitainelist tasakaalu? - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Rühm rootsi teadlasi viis läbi uuringu, saamaks ülevaadet sellest, mida annavad rootslased oma koerale söögiks ja kas nende dieet on tasakaalustatud. Uuring viidi läbi telefoniküsitluse ja meili teel, valimi suuruseks 460 kindlustatud rootsi koera.

Mida koertele söögiks antakse?

Enamikule koertest anti kindel kogus toitu kaks korda päevas, põhiliselt kuivtoitu. Leiti seos, et mida raskem oli koer, seda suuremat hulka kuivtoitu ta sai, kuid konservide ja külmutatud toitude andmisel sama seost ei leitud.

Neli koera viiest said lisaks ka liha, saia, kartuleid, pastat, vorsti, juustu, riisi, kala ja muud sarnast. Koertele antav kodutoit oli võrreldes tööstuslikult toodetud koeratoiduga suurema rasva- ja madalama proteiinisisaldusega. Kuuele koerale kümnest anti ka maiuseid ja 1/4 koertest said vitamiine ja mineraale sisaldavaid tööstuslikult toodetud toidulisandeid.

Kas koerad söövad tasakaalustatud toitu?

Aluseks võeti National Research Council’i poolt avaldatud Nutrient Requirements of Dogs 2006 ning leiti, et enamike koerte dieet oli tasakaalustatud. Ükski koer ei söönud vähem proteiine, kui NRC poolt soovitatud. Ainult kahe koera toidus oli vähem rasva, kui soovituslikus dieedis. Üksikutel koertel oli toidus liiga vähe kaltsiumi, fosforit ja vitamiine A, D ja E, mõnel üksikul ka soovituslikust rohkem A ja D vitamiine.

Need koerad, kelle dieedid ei vastanud NRC standarditele sõid kas ainult kodutoitu, mille puhul oli vitamiinide ja mineraalide sisaldus liiga väike või ainult kuivtoitu koos toidulisanditega(kodutoitu ei saanud üldse), mille puhul oli vitamiinide ja mineraalide sisaldus liiga kõrge.

Mida võiksime tulemustest välja lugeda?

Uurimistulemustest võib järeldada, et kuivtoidule lisaks toidulisandite andmine koerale lööb toitainelise tasakaalu hoopiski paigast, sest tööstuslikult toodetud koeratoit on juba tasakaalustatud. Toidulisandeid võiks anda kodutoitu söövatele koertele, sest nagu ka uuringu tulemused näitasid, jääb neil sageli vitamiine ja mineraale vajaka. Enamik uuritavaid koeri sai tööstuslikult toodetud toidule lisaks kodutoitu ning nende toitaineline tasakaal oli kenasti paigas – tundub, et kuivtoidule lisaks oma toidujääkide andmine ei ole kahjulik.

comment 0

Saksamaa mopsikasvatajad muudavad aretuse suunda

Saksamaa mopsikasvatajad muudavad aretuse suunda - Tunne Koera www.tunnekoera.ee

Saksamaal on  loodud mopsikasvatajate ühing  Mops-Pekingese-Rassehunde-Verband (MPRV) kes on läinud tänapäevaselt teelt veidi kõrvale. Nad on alates 2001. aastast aretanud koerte tervise parandamiseks pikema ninaga mopse, taastades tõu 20.sajandi alguse välimuse.

standard__schema_

Mopsid on näide ülearetusest, kus on koera tervis toodud välimuse ohvriks. Lame nägu takistab hingamisteede tööd, ning see vajab vahel kirurgilist sekkumist: normaalse hingamise saavutamiseks avatakse ninasõõrmed ja lühendatakse pehmet suulae osa. Punnis silmade tõttu on ka silmavigastused sagedased.

Mopside rõngas saba on võimalik tänu hemivertebra ehk poollüli tõttu. Üks või rohkem saba lülidest on korralikult välja arenemata ning see annab mopside sabale keerdus kuju. Samasugune saba esineb ka inglise ja prantsuse buldogidel ning bostoni terjeritel. Sabas olev keerd ei ole ohtlik, kuid pikaajalisel aretusel hemivertebraga koeri eelistades võib keerd esineda ka kõrgemal, põhjustades selgroo tugevat kõverust .

MPRV kasvatajad usuvad, et mopsidel on õigus hingata vabalt ning elada täisväärtuslikku elu ja on võtnud suuna aretada elujõulisema kehaga mopse. Nad on loonud uue tõustandardi kus nende eesmärgiks on mopside nina aretada pikemaks ja kasutada aretuses ainult terveid koeri,  kes suudaksid normaalselt sünnitada. Ühingu liikmed on mopsidega juba edu saavutanud, nendega on liitunud ka pekingi paleekoerte kasvataja.

Siin on mõned näited MPRV mopsidest. Kas pole mitte armsad?

This slideshow requires JavaScript.

comment 0

Varjupaigad rahulikuks

Varjupaigad rahulikuks

Mõni aeg tagasi sõitsin Tallinna Loomade Hoiupaika, et viia neile oma koera mänguasju ja rihmasid, mida meil enam vaja polnud. Sisse astunud, võttis mind vastu kõrvulukustav haukumine. Noorpaar oli tulnud koeri jalutama ja nende liikumine koridoris tekitas koertes meeletut elevust. Igaüks oleks justkui hüüdnud “Vali mind! Tahan õue!”

Töötaja administratsioonilauas vestles ühe mehega ning kuigi nad olid minust meetri kaugusel, ei kuulnud ma, millest jutt käis. Ma ei osanud ette kujutada, kuidas jaksavad töötajad igapäevast müra ilma hulluksminemiseta taluda.

Koerte haukumine ei tulnud mulle üllatusena. Olen olnud vabatahtlik Tartu varjupaigas ning käinud korduvalt ka Võru varjupaigas. Uute inimeste tulek tekitab koertes tohutut põnevust ning see on ka loogiline – inimese lähenemine tähendab varjupaiga koerale kas jalutama minekut, mängimist või toidu saabumist.

Oma korra ootamise ajal meenus mulle nipp, mida on kasutanud klikkertreenerid varjupaigas vaikuse saavutamiseks. Nad võtavad endale hunniku maiustusi ja premeerivad koeri vaikselt olemise eest.

Mulle ei tulnud meelde, kes täpselt selle ideega välja tuli, seega kaevasin veidi internetis. “Click for calm”  ehk “kliki rahulikuks” nippi on soovitanud nii Karen Pryor kui Patricia McConnell. Cornelli ülikooli veterinaarteaduste osakond on välja andnud “Stressi vähendamise protokolli varjupaiga loomadele”, mis seda meetodit sisaldab.

Protokollis on kirjas:

““Click for Calm”  programm tähendab seda, et varjupaiga töötajad käivad iga päev koerte juures ja klikivad, kui nad on vaiksed ning annavad seejärel maiust. Kui koer haugub või hüppab üles, peaks töötaja minema jalutama. Käitumismustrid, mida premeeritakse, hakkavad korduma.

Karen Pryor ütleb intervjuus pealkirjaga “Varjupaiga koerte elu edendamine” järgmist:

“Kutsusin mõned vabatahtlikud ning andsin kõigile pabertopsiku koerakrõbinatega. Jalutasime edasi ja tagasi ning iga koer, kes ei haukunud sai kelleltki kliki ning maiuse. Klikk on väga oluline. Koerale tähendab maius “Ma sain süüa.” Klikk ütleb talle: “Oi, ma tegin midagi. Mina põhjustasin selle.” Saime kõik koerad vaikseks. Nad ei haukunud enam. Me suutsime selle peatada!”

Meiegi vajame vaikust ja rahu, et tunda end hästi. Haukumise probleemi on märgatud ka mujal maailma varjupaikades ning leitud töötav lahendus – koerte premeerimine rahulikuks jäämise eest. On iseenesestmõistetav, et nii varjupaiga töötajate kui koerte ja kasside heaolu tõuseks vaikses keskkonnas mitmekordselt.

Millised on sinu kogemused varjupaiga külastustega?