Monthly archives of “January 2012

comment 0

Koerapuur ja kutsika puhtusepidamine

 Koera puur

Olin varem koerapuuride vastane, sest ma ei teadnud, kuidas neid kasutada ja Goya kutsikapõlv sai rahulikult üle elatud ka ilma nendeta. Olles Ian Dunbari kirjutatud kutsika kasvatamise juhendeid, tean, kuidas saab koera puuri ja väikest aedikut või turvaväravaid edukalt kasutada kutsikale puhtusepidamise õpetamisel.

Puuri EI TOHI kasutada karistuseks (mitte visata koera sinna sisse kui ta on midagi halba teinud), vaid see peab olema mõnus turvaline koht, kuhu koer ise eelistab minna. Koera ei tohi liiga kauaks ajaks puuri jätta, kutsikaid võib seal kinni hoida kuni 1 tund, täiskasvanuid kuni 6 tundi.

Kui kedagi kodus pole, hoitakse kutsikat mingis kindlas ruumis, näiteks turvaväravaga köögis, või aedikuga piiratud alas, kus ta ei saa maja hävitada või ennast ohtu seada. Seal peaksid olema tema puur, veekauss, toiduga täidetud närimismänguasjad (nt kong) ja mingi nurgake ajalehtedega, kuhu ta oma hädad võib teha.

Kui oled kodus, aga ei saa kutsikat koguaeg jälgida, hoia teda aedikus või oma puuris. Väikeses puuris, kus on pehme magamisase ja toiduga täidetud mänguasjad, võid teda hoida korraga ainult tund aega. Vii iga tunni järel kutsikas õue (ka siis kui ta puuris ei ole), anna maiust ja kiida, kui ta teeb häda õue ning pärast seda mängi temaga.

Väikese puuri võlu seisneb selles, et kutsikad ei taha tavaliselt oma magamisaseme lähedal häda teha. Kutsikas hakkab vinguma, rahutult ringi kõndima või näitama muid märke, et tal on vaja välja minna ning sina saad ta kohe kiiresti õue transportida.

Aedik on hea, sest kutsikas on ühes kindlas kohas ning sul on teda lihtsam jälgida. Võid aedikut koos puuriga ka vastavalt oma asukohale erinevatesse tubadesse nihutada.

Puuride süsteemist rangelt kinni hoides ning iga tund eeskujulikult kutsikat õue viies on kutsikal väga vähe võimalusi majja häda tegemiseks ja ta seostab pissimist õues olemisega. Mida vähem siseruumides õnnetusi juhtub, seda kiiremini kutsikas õpib, et häda tegemise koht on õues. Saate seda kiiremini puurisüsteemi selja taha jätta ja koeral lasta igalpool kodus ringi joosta. Kutsika vanemaks saades jõuab ta häda ka kauem kinni hoida. Vii vanem kutsikas pärast häda tegemist preemiaks jalutuskäigule.

Kutsika ületoitmise vältimiseks andke talle toitu ainult õõnsate närimismänguasjade seest.

comments 6

Õpetamise suunad

Koeramaailmas on mitu koolkonda, mis kasutavad erinevaid põhimõtteid koerte koolitamisel. Suuremad grupid neist on traditsiooniline treenimine ja positiivse kinnistamise meetod ehk klikkermeetod. Paljud kasutavad neid ka segamini.

Traditsiooniline koera õpetamine keskendub koerte vigadele. Kui koer teeb midagi valesti, karistatakse teda selle eest kas rihmast järsult tõmbamisega, löömisega, kurja ähvardava häälega, jõllitamisega vms. Kasutatakse füüsilist jõudu näiteks koera istuma või lamama surumiseks ja koera suunamiseks. Koerad hakkavad käsklustele kuuletuma, sest nad tahavad karistust vältida.

Näide: Koeral on komme diivanile hüpata. Iga kord kui see inimese nähes juhtub, karistatakse teda kas diivanilt ära tõmbamise/lükkamisega, löömisega, kurja häälega.

Positiivse kinnistamise korral keskendutakse soovitud käitumisele. Kinnistatakse ja premeeritakse ainult soovitud käitumist ja vigu ignoreeritakse. Lisaks välditakse vigade tekkimise võimalust keskkonna manipuleerimisega. Koerad “täidavad käsklusi”, sest nad ise tahavad seda teha maiuste, mängu või muu koerale väärtusliku asja saamiseks. Omanikud ei sunni koeri kuuletuma.

Näide: Koeral on komme diivanile hüpata. Kui inimesed toas on, antakse talle maiuseid siis, kui ta on käppadega põrandal või lamab rahulikult. Inimeste lahkumisel pannakse elutoa uks kinni või piiratakse muul moel juurdepääs.

Mõlemad meetodid, kui neid osata kasutada, töötavad. Jääb iga inimese enda otsustada, kumba ta harrastada soovib.

Ise arvan et on tulemuslikum ja kiirem on koerale näidata, mida ta tegema peab (loomad ei oska kahjuks meie mõtteid lugeda ega eesti keelest aru saada) ning motiveerida teda nii käituma. Karistamine ei anna kindlaid tulemusi, koer jääb ikka diivanile hüppama, kui omanikku toas pole, lisaks lõhub füüsiline vägivald ja sundimine usaldust omaniku ja koera vahel ja rikub nõrgemate koerte psüühikat. Positiivse kinnistamise meetod tundub inimlikum.

 

comment 0

Klikkermeetodi parim omadus

Klikkermeetod annab koerale enesekindlust

 

Seoses Dog Trainer Foundationi kursusega olen hakanud peaaegu iga päev koeraga mõni minut trenni tegema. Nii vähesest on piisanud, et toimuksid suured muutused.

Mitmes artiklis, kus räägitakse klikkermeetodist, on mainitud, et klikkertreeninguga saavad koerad juurde enesekindlust. Olen seda ka oma koera juures märganud.

Hiljuti loomaarsti juures käies nuusutas ta julgelt ruumi ja läks isegi vastuvõturuumist koridori uudistama. Ta julgeb mulle teha ettepanekuid mängu alustamiseks ja ma tean tänu talle ka seda, et ta eelistab hommikuti enne süüa ja siis alles välja minna.

Ta ei karda enam vaiksemaid õuest kostvaid pauke ja kui mina ütlen talle, et pole vaja karta, usaldab ta minu arvamust. Kõige toredam on, et ta käib pea püsti, kõrvad kikkis ja tunneb maailma vastu huvi. Tema kutsikalik avatus on tagasi tulnud.

Inimesed vajavad õnnelik olemiseks tunnet, et nad otsustavad ise oma elu üle. Vajame vabadust valida elukoht, valida töö, valida inimesed, kellega suhtleme. Oleme uhked, kui midagi ise korda saadame.

Koerad ei saa oma elus mitte millegi üle otsustada. Toit, elukoht ja sõbrad valitakse neile omaniku poolt, õuegi saab ainult siis kui peremees laseb, neid keelatakse, kästakse. Vahel peavad nad elama koos koera või kassiga, keda nad üldse ei salli.

Klikkertreeningus võtab koer initsiatiivi enda kätte, teeb valikuid ja mõjutab omanikku maiuseid andma. Koertel on tunne, et nemad juhivad kogu protsessi ning sellega enesekindlus kasvabki.

Tõelist klikkermeetodit kasutavad inimesed arvestavad oma koerte soovide ja vajadustega ka väljaspool trenni, mis muudab kooselu harmooniliseks. Märksõnu ei nimetata “käsklusteks”, sest see on koera otsustada kas ta tahab teha, mida palume, või mitte.

See pole otseselt klikkerkoolitusega seotud, aga lasen oma koeral valida ise, kuhu õues jalutada. Lähen ju välja esmajärjekorras koera, mitte enda pärast. Tegelikult on väga huvitav jälgida koera eelistusi. Tirimisega meil probleeme pole, seega longin lihtsalt temaga kaasa.

Tundke oma koera vastu huvi ja laske ka temal arvamust avaldada!