Monthly archives of “November 2011

comment 0

Karjajuht olemine

Karjajuht

Kahjuks on väga levinud valearusaam, et alfa-koer on füüsiliselt tugevaim, suurim, kakleja-tüüpi ja agressiivne. Hierarhias kõrgeimal asuval koeral pole vaja oma seisuse hoidmiseks ähvardada, hammustada ega uriseda. Õige karjajuht on enesekindel, rahulik ja sõbralik ning jagab palju tõenäolisemalt magamiskohta ja konti, kui ta ise neid ei soovi, sest ta on oma positsioonis kindel.

Hierarhias alumine koer ei kisu samuti tüli, sest ta teab, et jääks kaotajaks, ning üritab madalat profiili hoida. Urisemised on sagedasemad just hierarhia keskpaigas olevate koerte vahel, sest seal on veidi ebaselgem, kes mis positsioonil asetseb. Juhi positsiooni üle ei vaidle keegi.

On kurb vaadata, kuidas müüdid lõhuvad meie suhet koertega. Inimestele räägitakse, et karjajuhiks saamiseks peavad nad füüsilist jõudu kasutama. Kutsikaid keeratakse vihaselt ja vägivaldselt selja peale, et “kohta kätte näidata”. Isegi koerad pole nii rumalad, et kutsikale haiget teha. Hierarhiastuktuurid on tekkinud selleks, et kaklusi ära hoida. Positsioonide selgitamine karjas käib pigem kurjade pilkude vahetamise, kui kähmluse teel.

Kõik koerad ei soovi redelil kõrgemale tõusta. Nagu inimestegi seas on ambitsioonikamaid ja ka neid, kes seisuseküsimustest ei hooli. Koeri, kes aktiivselt proovivad hierarhias kõrgemale tõusta, on vähe. Muretsemiseks pole põhjust: juba sellise soovi olemasolu peaks näitama karjajuhile omase enesekindluse puudumist. Ka inimesed tunnevad juhi ära momendist, mil ta uksest sisse astub.

Dominantsus pole iseloomuomadus. See tähendab tegelikult kahe isendi vahelist suhet, kus dominantsel isendil on limiteeritud ressurssidele eelisõigus, juhul kui ta seda soovib. Karjajuhist koer võib vabalt lasta madalama seisusega koera mugavale diivanile, kui tema pole huvitatud, aga teine koer seda väga tahab. Juhul kui mõlemad koerad soovivad diivanit ühepalju, saab määravaks seisus.

Seega, kui soovid oma pere karjas juht olla, hoia ressursid enda käes – ole koera jaoks allikas kõige hea jaoks nagu mänguasjad, toit, võimalus jalutama minna. Koera treenimine tugevdab teievahelist sidet veelgi. Ole õiglane, heatahtlik, rahulik. Koera peale karjumine ja tema löömine näitab ainult sinu enesekindluse puudumist ja ebausaldusväärsust. Kui sa ei tea, milline hea karjajuht olema peaks, kujuta ette parimat ülemust, keda endale tahaksid.

comment 0

Koera kehakeel: rahustavad signaalid

Koera kehakeel

Pildil olev koer näitab rahustavaid signaale nagu huulte limpsimine ja pea ära keeramine, sest tal on ebamugav, kui keegi teda pea pealt paitab.

Ma pole kindel, kuidas calming signals eesti keelde tõlkida, esialgu tundub “rahustavad signaalid” parim variant. Ka inglise keelt rääkivad inimesed tegelikult vaidlevad, sest signaal tähendab tahtlikult saadetud märki, aga koerad ei too neid rahustavaid märke esile eesmärgiga kellegi teise jaoks, pigem enda pinge maha võtmiseks.

Koerad kasutavad rahustavaid signaale paljudes situatsioonides: kui keegi käitub tema jaoks ähvardavalt (kummardub koera kohale, kõnnib otse tema poole), kui keegi tülitseb ja karjub, kui omanik tahab, et koer teeks midagi loomale vastumeelset, kui koer on pikast treeningsessioonist väsinud, kui teda kurjalt keelatakse jne. Sageli toovad koerad neid märke esile ka teise koeraga kohtudes, et pinget maha võtta.

Mõned rahustavatest signaalidest:

  • Haigutamine
  • Huulte limpsimine
  • Keha/pea ära pööramine
  • Mängukummarduse moodi venitus
  • Maa/põranda nuuskimine
  • Aeglaselt liikumine
  • Järsku liikumatult paigale jäämine
  • Kaares liikumine
  • Istumine (selg sinu poole)
  • “Naeratamine”
  • Saba liputamine
  • Urineerimine
  • Kõrvade taha tõmbamine ja näo ümmarguseks tegemine (alandlik nägu)
  • Kõht vastu maad lamama heitmine

Tuleb olla märkide jälgimisel väga tähelepanelik, sest koerad kasutavad kehakeelt kergelt. Minu koer teeb vahel huulte limpsimise asemel hoopis midagi suuga matsutamise moodi, kusjuures keeleotsa on vähe või mitte üldse näha. Ka pea pööramine võib olla kõigest 5 cm vasakule ja muru nuuskimine 1 sekundiks.

Jälgi ka situatsiooni, milles neid kindlaid käitumisi märkad. Koer võib olla suurepärases tujus ja rõõmsalt maad nuuskida, kuid kui keegi talle ähvardavalt läheneb ja ta nina maha pistab, on see arvatavasti rahustav signaal. Sama on saba liputamisega, kui see toimub ajal, mil koer on ilmselgelt rahutu. Koerad võivad ka mitut signaali kombineerituna kasutada.

Koeraomanikel on vajalik neid signaale teada, et efektiivselt oma koeraga suhelda ja teda mõista. Kui koera rahustavaid signaale ignoreerida või isegi nende eest karistada, võib ta nende kasutamise üldse lõpetada. On täiesti reaalne, et koer muutub selle tõttu närviliseks ja agressiivseks. Kutsikaid ja noori koeri võib signaali eest karistamine viia šokiseisundisse. Kujuta ise ette end situatsioonis, kus sul on halb olla, kuid keegi ei saa aru ja lisaks veel lüüakse sind arusaamatutel põhjustel.

Meil on vahel raske koeri mõista. Olin kord väsinud ja närvis ning tahtsin, et Goya kiiremini jalutaks, et saaksime ruttu tuppa tagasi. Tema muidugi tundis minu närvilisust ja rahustava signaalina hakkas veel aeglasemalt kõndima. Praegu olen targem ja kui soovin teda tagant utsitada, teen hoopis mängulisi hüppeid rõõmsa kilkamise saatel või lihtsalt lepin olukorraga ja jalutan koera tempos. Rihmast vihaselt tõmbamine ei oleks olnud inimlik lahendus.

(allikas)

comment 0

Kutsika sotsialiseerimine II

Kutsika sotsialiseerimine

Pärast eelmise postituse kirjutamist lugesin ühes foorumis arutelu sotsialiseerimise kohta ja tunnen, et tahaksin veelkord rõhutada olulisi punkte.

Kohtumised erinevate koerte ja inimestega peavad olema ALATI positiivsed kogemused. Negatiivsed jäävad kahjuks palju tugevamini meelde ja sellega võid tekitada koeras ebausalduse kõige uue, või siis kindla teguri vastu, mis teda hirmutas. Tulemus on võrdne mittesotsialiseeritud koeraga – kartlik ja agressiivne.

Mõne kutsika jaoks on kohtumised algul liiga stressirohked. Pead jälgima, kas su kutsikas tunneb end ebamugavalt ja kas ta kardab, seljuhul kohe katkestama ja viima kutsika kuhugi kus ta tunneb end turvaliselt – omaniku sülle, oma autosse või puuri, kuhugi vaiksemasse kohta.

Sotsialiseerimine ei tähenda, et kutsikas peab otseselt kohtuma ja suhtlema, sotsialiseerimiseks saab ka nimetada seda, kui hoiad pargipingil istudes kutsikat süles ja lased tal teiste koerte mängu jälgida või vaadata inimesi mööda kõndimas, samal ajal maiustusi andes. Sel viisil pole ka täielikult vaktsineerimata kutsikal ohtu haigestuda.

Kui kutsikas tunneb ennast pärast kõrvalt vaatlemist juba piisavalt julgena, võid lasta tal minna tutvuma. Tee kõik, et kutsikas saaks positiivseid elamusi – otsi mängukaaslaseks koer, kes on heade mängukommetega ning kes su kutsikat ei hirmuta ja vaata, et inimesed nunnutamises liiga hoogu ei läheks. Jälgi alati, kuidas sinu kutsikas ennast tunneb.

Uuri ka minu välja pakutud sotsialiseerimisplaani!

comment 0

Kutsika sotsialiseerimine I

Kutsika sotsialiseerimine

Oluline vastuvõtlik periood kestab koertel kuni 3 kuuseks saamiseni. Kui sa oma kutsikat varajases eas ei sotsialiseeri ning ei loo positiivseid kogemusi erinevate inimeste ja kohtadega, saab temast hiljem arglik ja agressiivne koer. Esemeid ja inimesi, millega koer pole esimese 6 elukuu jooksul tutvunud, võib ta hiljem kartma hakata.

Sul võib vedada ja saad koera, kes juba iseloomu poolest suhtub uutesse asjadesse alati uudishimuga ning üldistab mõned kohtumised sõbralike inimestega ka kõigile teistele. Kartlikemate koertega on vaja rohkem tööd teha. Mõlemal juhul on sotsialiseerimine sellegi poolest hädavajalik.

Kutsikale tuleb tutvustada igasuguseid inimesi: beebid, 2-aastased, 5-aastased, teismelised, täiskasvanud naised-mehed, eakad, suured mehed, habemega mehed, veidrate mütsidega inimesed jne.

Samuti tuleb kasuks tutvustada koerale kõiki kohti, kuhu tal on hilisemas elus asja: autod, bussid, rongid, trammid, lärmakad tänavad, välikohvikud, mererand, järved, mets, loomaarsti ooteruum, sõprade kodud jne.

Erinevate koertega kohtumine on ka oluline: suured, väiksed, karvased, tumedad, heledad, laigulised. Paljude koertega kohtudes õpib sinu kutsikas ära erinevad mängimise stiilid ning oskab neid hiljem vastavalt mängukaaslasele sobitada. Lisaks õpib ta koertega suheldes konflikte ära hoidma ja mängu kaudu oma hammustuse tugevust kontrollima.

Kui arvad, et ta võiks ka teiste loomadega hiljem läbi saada, korraldage kohtumised kasside, muud liiki lemmikloomade, hobuste, taluloomadega.

Minu koer sai kutsikana mängida umbes taksisuuruste koertega – hiljem ta ei tundnud suurte koerte vastu huvi ja kutsus mängima vaid väikeseid.

Erinevate helidega sotsialiseerimine on samuti oluline. Kui koerad kuulevad vastuvõtlikus eas näiteks püssipauke, ei kardeta neid hilisemas eas. Hoidsime oma Goyat väiksena kõigi valjude helide eest, sulgesime kapiuksigi vaikselt. Nüüd on selge, miks mu koer niiväga ilutulestikke kardab. Samas pole tal probleeme linnamüraga, sest elame kesklinnas.

Sotsialiseerimise juures on ka oluline, et see kestaks terve elu. Vastuvõtlikus eas intensiivsemalt, hiljem natuke vähem, kuid kindlasti ei tohi kogemuste jagamist unarusse jätta. On täiesti võimalik, et kutsikaeas hästi sotsialiseeritud koer unustab õpitu pärast mitut aastat ja tunneb end olukordades, mida talle tutvustatud on, ebamugavalt.

Kas pöörasid oma koera varases eas tähelepanu sotsialiseerimisele?

Loe ka selle postituse järge ja uuri minu välja pakutud sotsialiseerimisplaani!

 

comment 1

Kuidas valida parim koeratoit?

Koera toidu valimine

Selle asemel, et proovida aru saada keerulistest koostisosade nimetustest pakendil ja välja arvutada rasvade ja süsivesikute protsente, vaata parem, kuidas koeratoit sinu lemmikule sobib. Sa pead selleks võibolla läbi proovima mitmeid erinevaid sorte, kuid asi on seda väärt.

Vahetasin hiljuti kalli loomakliinikust ostetud toidu odavama Josera vastu ja imekombel ei olnud Goyal enam tugevat koeralõhna küljes. Talle maitsevad uued krõbinad palju paremini, kauss süüakse alati tühjaks.

Iga koer on erinev – mis sobib ühele, ei sobi teisele. Seega peadki erinevaid toite katsetama. Söök mõjutab nii meie kui koerte tervist väga tugevasti. Toit, mida praegu koerale annate, ei pruugi sobida kui:

  • Koeral on tekkinud allergia
  • Karvkate on tuhm või hõrenenud
  • Koer ajab liiga palju karva
  • Nahal on kõõm
  • Koer on hakanud juurde võtma
  • Esineb liigselt kõhugaase
  • Väljaheidet on palju ja see on pehme

Pane tähele, et halb toitumine võib muuta ka koera käitumist – kas närvilisemaks või vastupidi liiga loiuks. Üliaktiivsust võivad põhjustada värvained, seega väldi värvilisi krõbinaid – koertel on ju ükskõik, mis värvi nende söök on.

Mis toitu sinu koer hetkel sööb?